UBAKIVIII

Põhipilt

Suur puu, või mis?

Poku on talvel tuka kasvatanud ja ära värvinud (vabandust kilekoti pärast)

Pinksikarjääri alguse põhjus

Kõik on retro.

Midagi vikatimeestele.

"Vesi ojakeses vaikselt vuliseb, ta enda laulu, laulab uniselt."

VABADUS!

"kraanikauss"

Noniinoniinonii. MAAL KÄIDUD! Ulme mõnus koht ikka. Nagu alati, alustan ma algusest. Eile ärkasin, läksin kooli, tegin geo kt ära, siis oli mingi aeg veel järjekordne tuletõrjeõppus. Viimased kaks tundi lasin üle, venku ja keemia :D. Teate, ma ei viitsi absull eilsest rääkida, polegi millegist rääkida rohkem. Hakkan parem tänasest. Igatahes hommikul sai 7.15 tõustud ja siis kiire riidessepanek ja minek. Ubakivi poole siis. Sõit läks uniselt ja uduselt. Viimased 10km, mis on kruusatee, kuulusid taas mulle :). Mingi 10 ajal jõudsime kohale siis. Siis väike söömine ja tegutsema. Kõiksugu põllutöid tehtud, oksi koristatud jne. Toas oli mõnusalt külm, 7 kraadi, sellepärast sõime ka õues. Aga see LINNULAUL ja VÄRSKE ÕHK, need mida mujal ei ole. Neid küll on mujal, aga seal on see parim, just see kooslus. Linnas sa ei saa ka nii, et lähed kastemärjal murul paljajalu, hommikumantlis, korraliku põllu peale rohelist sibulat hommikuse omleti jaoks lõikama. See on maagiline koht. Igatahes seda on võimatu kirjeldada, kui mõnus see koht on. Need taevasse ulatuvad puud ning need metssead, kes tuhnivad maja ümbert kõik üles, sellest peab lihtsalt mõnu tundma. See tuleb suht piltiderohke postitus, aga elate üle. Tagasitulles siis ka 10km kuulus mulle. Enam ma ei karda seda õppesõitu, tunnetus on käes :) Aga tavai, ma sliipi.

Stay cool.