Ma olen justkui päikesepatarei. Kui on ilus ilm ja päike paistab, siis tuleb mul tuju blogistada. See soojus ja päikesepaiste teeb lihtsalt tuju üliheaks. Puud hakkavad vaikselt lehte minema, see on tore, roheline on ikka kena värv. Täna kooli minnes, panin muidugi lühkarid jalga sellise ilmaga. Igatahes haigla hoovis tekkis järsku selline äkiline mõnuhetk. Päike paistis, need armsad tuules vibelevad väiksed kaselehed ning see linnulaul. Järgmine kord, kui välja sai oli 3. tund, mis oli kehka. Cooperi test oli, kuidagi lonkisin seal isegi 12 mintsaga mingi 1,8 kilti ära. Siis vutti, väsimus oli, aga see ilm. Peale jooksu lihtsalt kõik viskasid ennast statale pikali, päike küttis nagu saunalaval, mõnuuuus. Patt on sellise ilmaga koolis istuda, õnneks saab see õudus varsti läbi. 2 nädalat ja 2 päeva veel. Kujutate te ette, kell 22.28 on 17 kraadi sooja. Kui nii edasi läheb, siis saab varsti ujuma :D. Ma ei viitsi jälle oma tegemistest rääkida eriti rohkem jutustada, igatahes täna sai korralikult trenni tehtud. Cooper oli koolis, peale koolis sai veel rattaga paar kiiremat otsa tehtud, siis trenni rattaga, siis korralik trenn ja rattaga tagasi. See ilm on lihtsalt nii mõnus, et ei tohi bussiga sõita. Ma nüüd lõpetangi.
Headööd!
No comments:
Post a Comment