No ongi kolmas veerand läbi, täitsa hea. Aga ma alustan siiski eilsest, mis oli mõtetu päev. Muidu oli tavaline päev, aint 5. tunni ajal hakkas püramiidivõistlus, mis oli ka eelmistest aastatest magedam. Mul ei ole üldse tuju kirjutada, üldse nagu mingit emotsiooni ei ole. Samas on tunne, et nagu tahaks kirjutada. Kasvõi ükskõik mida. No aga siis tänase päeva juurde tulles, hommikul oli 8 kraadi sooja, ei ole paha. Kõik ujus, see tähendab, et kevad on tulekul. Seegi hea. Tunnid olid niisama tühja panemine, ainult inka oli tavapärasest huvitavam. Peale tunde siis aktus, see ka tavaline. Siis oli klassijuhataja tund ja tunnistuste saamine. Aga muidugi see, mille järgi ma sinna läksin, seda ma ei saanud. Kurat, hull mõte siis istuda seal, kuulata Praha reisi blablad ja ilmaennustust. Mis ma kuulan sellest, nagunii pooled ei lähe sinna. Võiks ju siis peale tundi seda ilmaennustajat mängida, aga ei. Üldse on kuidagi kaki tuju, tahaks ära, ükskõik kuhu. Näiteks kuskile oma piltidele. Üksi, soojale maale, lihtsalt naudiks. Puhkaks kõigest ja kõigist välja. Üldse, ma ei taha kommenteerida mis toimub. Vaikus. Mitte miskit ei toimu. Üks mõtetu asi teine otsa. Ma ise ka ei tea, midagi ei tea. Kuidagi jura on, miski, millest ma aru ei saa. Väiksed asjad ajavad närvi. Igatahes ise otsustate, kas see postitus on mõtekas või mõtetu. Ma lihtsalt tundsin, et ma pean kirjutama. Muidu homme on ema sünna pidamine ja pühapäeval plaanin minna kossu vaatama.
No comments:
Post a Comment