JUST MINA OLENGI TALLINNA KOOLINOORTE MEISTER VOL.2 :D

Eelmisel õhtul ja öösel polnud ema kodus. Tegin endale ise süüa, grillisin Triibu-grilli. Hommikul ärkasin pisut peale kümmet. Panin asjad kotti, sõin natuke ja hakkasin vaikselt siis bussipeatuse poole jalutama. Löwenruh bussipeatuse poolt läks Kristiine spordihalli poole ikka päris hea rongkäik, enamus olid sibulad. Rahvast oli see aasta eriti palju, enamus kindlasti need, kes tahtnud lihtsalt koolist ära saada. Alagrupis oli 5 inimest, sattusin Tõnisega samasse alagruppi. Omas grupis siis kõigile 2-0. Siis tuli üks lebom veel, siis Indrek Kivi, kes tahtis üllatada. Teises setis jäin vapsee 3-7 taha. Lõpuks siiski enamvähem kindel 3-0 võit. Siis oligi finaal, mu elu kõige jõhkram mäng.

See mäng oli siis Henriga, mu oma trennikaaslaseda. Ma kartsin teda, ta võib alati üllatada. Hakkas siis pihta see pela. Hakkas väga pingeliselt, nagu ma ka kartsin. Õnneks võitsin esimese vist 11-9. Kui esimene sett käes, siis juba palju rahulikum mängida. Teise ta võttis kindlalt 11-7. Millegipärast vajusid mul 2. ja 4. sett liiga ära, liiga rahulikult hakkasin võtma. Kolmas oli tõeline maratonsett. Olin 10-8 taga, suutsin viigistada. Edasi läks punkt-punkti mäng kuni ma suutsin lõpuks selle 16-14 võita. Neljanda seti sain siis jälle mingi 11-8 suhu. Ajas ta ikka koguaeg sitta, peaaegu igas punktis oli üks kobin. Oligi aeg viimaseks ehk otsustavaks setiks. Pidevalt oli mul paaripunktiline edu. Olin vist 10-9 ees, kuid ei suutnud ära võtta. Siis oli veel 3 matšpalli, kuid ka neid ei suutnud ma ära realiseerida. Siis läks tema 13-12 ette ja ma tundsin, et nüüd võib läbi olla. Tundsin selle punkti ajal, kuidas see üks lõige läks liiga pikaks, olin juba ülelöögiks valmis, kuid järsku! Pall riivas serva ning kukkus Henrile kättesaamatult maha. Vabandasin igatepidi ja võtsin time-oudi. Lihtsalt ei suutnud mängida, käsi värises jõhkralt. Mõnede punktide ajal tuli topsi selline 9-10 korda järjest. Kuna Mikk ütles mulle, mida teha ja Timo Henrile, siis teadsin, et tuleb tagantkäealla küljevindiga pall. Lihtsalt teadsin, et Timo ütleb talle, et ta seda teeks. Tegigi. Tõmbasin eestkäega maha ja järjekordne matšpall oli minu käsutuses. Pika pallivahetuse lõpuks lõi Henri tagantkäega üle ja ma tulin kahekordseks Tallinna koolinoorte meistriks!

Oh kui hea see tunne oli, võrreldes eelmise aastaga 100 korda võimsam kuna oli palju pingelisem. Lõpuks saime siis medalid kaela ja mina sain ka särgi, millega on päris uhke ringi jalutada. Kindlasti minu jaoks üks tähtsamaid võite mu elus.

JESSSS!!! :)