See nädal tundus kuidagi pikana, jube surm oli iga hommik jälle äratuskella kuuldes vanduda, enamasti kuulsin või nägin ma seda juba liiga hilja, et õigeks ajaks kooli jõuda. Kuidagi rutiinseks on see kõik muutunud.
Nädala algusest ei olegi nagu midagi eriti meeles. Ju siis polnud ka midagi huvitavat toimumas. Esmaspäeval ma hilinesin, samuti ka teisipäeval, nagu ka kolmapäeval ja ega siis kolmapäev ilma neljapäevata ei jää. Jah, ainult täna suutsin ma õigeks ajaks jõuda. Ma ei viitsigi muust siin jahuda kui tänasest. Jällegi pean ma ütlema, et ma ei näe mõtet kirjutada igast tunnist mingit eraldi 100-sõnalist seosetust teksti. Pigem võiks ju vähe loomingulisemalt kirjutada, kui ma vaid oskaks seda.. Olgu, paneme siis natuke neljapäevast ka siia kirja, kuna sai ju ajalugu tehtud. Kätte oli jõudnud järjekordne püramiididevõistlus, inimpüramiide mõtlen ma siin kohal. Olime pikalt harjutanud ja lõpuks tasus see end ka ära. Võitsime siis kõige massilisema ja akrobaatilisema püramido auhinna.
Kolmapäeval oli emal sünnipäev. Käisid siis vanavanemad ning "alumised", ehk siis vanad alt naabrid. Mõnus oli Vahuriga juttu puhuda ja palli loopida. Tulid kohe vanad head ajad meelde :)
Trennis läks ka neljapäeval megahästi, mõned punktid olid ikka täitsa ulme. Timmile panin 3 korda ja Mikule 2 korda ära, lõpus väsisin ära ja sain Teisilt 11-3 sisse.
Aga tänane päev. Ainuke päev, mil ma sel nädalal õigeks ajaks kooli jõudsin. Kooli oli teiseks tunniks ja siis saime rõõmustava uudise, meid lubati loengusse minna. Chris Kala oli siis tänane inimene, kes meile maailmatarkust jagama tuli. Ma võin käsi südamel öelda, et just tema, 19-aastane on siiani rääkinud kõige huvitavamat juttu inimestest, kes meil koolis on käinud. Näiteks ka Karl-Martin Sinijärv jäi talle alla. Lausa mäekõrguselt, kui aus olla, kuid see on ainult minu arvamus. Aga minu arvamus ongi kõige tähtsam. Jah, ma olen egoist, seda ma õppisin täna. Me kõik peaks olema natukesegi suurema egoga, kui oleme. Kui sa teed midagi teiste arust valesti ja sitasti, siis ära kuula neid. Tee seda, mis sa ise tahad. Tee, mida armastad ja armasta mida teed. See loeng oli kergeltöeldes fantastiline. Kõik Chrisi arvamused ja maailmavaade, see oli lihtsalt nii kuradi õige! Ma ise tean, mida ma teha tahan ning nii ka teen.
Rääkis ta ka oma raamatust, mis räägib ta eluloost. Ta jättis selle pärast ka 12. klassis kooli pooleli. Tundis, et see pole tema jaoks ning tegi seda, mida tahtis.
Mina üritan nüüd gümnaasiumi ära lõpetada ning THK-sse minna autosid õppima. Tunnen, et just see mind paelub, kõik need karbussid, nukkvõllid ja küttesegud huvitavad mind.
Aitab kah tänaseks, vähemalt mulle tundub, et see tekst polnud üldse minulik, kuid vahel peabki midagi uut proovima ning katsetama.
Pühapäeval juunioride eestikad, mis peaks minu jaoks olema aasta tähtsaimad võistlused, kuigi üldse pole mingit sellist ärevust ega midagi, mis tavaliselt enne tähtsaid võistluseid on.
RISKI SITAKS!
No comments:
Post a Comment