Jõu. Olengi taaskord siia sattunud. Möödunud on jälle mõndagi, millest rääkida võiks. Sest kui midagi ei tee, siis pole ka midagi kirja panna.
Say whaaat, ma avastasin, et ma blogisin viimati 1. märtsil. Mina veel arvasin, et üle nädala küll tagasi sellest pole. Aeg ikka lendab.
Vahepeal on siis 2 põhilist asja olnud - gripp ja pinks.
Eelmine nv olid eestikad. Ohjuudas, nüüd ma just avastasin, et mul polegi laskmispäevast midagi kirjas.
Ühesõnaga oli laupäeva hommik, kuupäev siis oli 5. märts. Plaanis oli minna Männiku lasketiiru, seal pidime veetma riigikaitsega terve päeva. Saime siis Rissu isa Sierraga sinna.
Alguses läksime muidugi valesti, räigelt külm oli ka kuna tuul oli. Leidsime siis lõpuks õige maja üles, saime sooja. Alustati siis relvade tutvustamisega. Polnudki palju aega möödas, kui näidati meile, kuidas neid lahti võtta ning hiljem ka kokku panna. Pole just raske arvata, et pärast pidime ka meie täpselt seda sama tegema. Ütleme nii, et päris karm tunne on oma käes hoida sellist üle meetri pikka ja 10 kilo kaaluvat kuulipildurit. Ka see tuli lahti võtta ning kokku panna. Sama oli veel ka 2 snaiper-ja automaatrelva ning ühe "tavalise" relvaga, sarnane nagu politseinikel.
Kui need toimingud said tehtud, siis oli aeg liikuda lasketiiru. Esialgu seadsime märklauad üles, seejärel sõime paar võikut ning alustasimegi tulistama. Tegin seda esimest korda elus ja mul läks ülihästi. 50m tiirus lasin ühe lasu isegi täpselt kümnesse. Kõik 20 lasku oli sellise 17cm läbimõõduga märklaua sees. Sain tulemuse eest ka 5.
Tagasi saime Rassi isa Jeepiga, oi kurja, see V8 mootor on ikka imeheade häältega.
Järgmine päev oli jälle sõitmist natuke ning käisin ka pinksi eestikaid vaatamas. Sättisime täpselt mees- ja naisüksikmängu finaalideks sinna. See aasta olid need üllatavalt põnevad ning tasavägised. Naiste mängu võitis Tsistjakova 4-2, meestes oli parem Vainula 4-3, viimane sett veel 11-9. See oli väga magus mäng ja tore, et Vallot meistritiitli sai.
Esmaspäev oli vist tavaline vä? Teisipäeval läksin kooli korraliku peavaluga. Taaskord oli tekkinud mingi rõve korralik nohu, juba kolmas kord sel talvel. Inka ajal sain valuvaigistit ja siis oli palju parem olla, nagu täitsa terve tunne kohe. Tegin kehalist isegi.
Kusjuures, nüüd natuke teemavälist juttu ka. Ma nägin 1 öö enne seda päeva, et ma suutsin kossupalli korvi pealt sisse suruda. Ma pole ammu ärgates sellist pettumust tundnud. Lihtsalt see tunne oli nii hea.
Kehalise tunnis proovisin siis nagu iga tund, vähemalt korra rõngani hüpata. Nii vähe pole veel kunagi puudu jäänud. 2-3 cm ja ma oleks selle ära puudutanud. Eks siis varsti-varsti.
Õhtul läksin siis trenni, autoga. Enamvähem oli olla, trennis endas sain ka ikka päris niiskeks ennast. Peale trenni Preesist läbi, naistele lilli :)
Kui koju jõudsin, siis oli juba nii sant olla, et tundsin, et homne kooliminek jääb ära. Ärkasin taaskord korraliku peavalu, nohuga, köhaga ja valusate silmadega. Selge, gripp. Hiljem kraadides oli kirsiks tordil veel ka palavik. Niimoodi ma ravitsedes olengi nüüd siin vaikselt tiksunud. See nädal ma rohkem kooli ei jõudnudki.
Eile olid võistlused, kuhu mul oli plaan kohe alguses minna, isegi haigena. Teadsin, et seal on võimalusi midagi ära teha. Alustan seda päeva nüüd vähe detailsemalt.
Kell oli 8.00 kui telefon esimest korda helises. Nagu tavaliselt, siis ma enam magama ei jäänud kuna peaaegu alati on selline kerge võistlusärevus sees. See ei kao peaaegu mitte kunagi, välja arvatud siis, kui minek on kuskile teise eesti otsa bussiga ning kell on 6 hommikul.
Taaskord oli plaan minna autuga ning saigi see taaskord ära tehtud. Jube mõnus ikka hommikul vara mööda linna kruiisida.
Saali astudes oli seal üllatavalt vaikne, esimesel silmapilgul nägin vaid Timmi ja Markust laua taga. Vahetasin riided ning jäin teisi ootama. Varsti tulidki Teisi ja Kätlin. Pelisime soojaks ning varsti algaski võistlus. Esimesed paar mängu rahulikult kotti ja siis Timoga finaalis. Ta on täitsa mängitav, aga ikka kaotasin jälle 0-3. Et siis juunioride üksismängus Harjumaa 2. Muideks Harjumaa meistrivõistlused olid, sellepärast tundsingi, et midagi võib seal korda saata.
Siis oli juunioride meespaar, kus me Timoga kõigile tuimalt 3-0 ära tulistasime. See nüüd koht, kus saan ennast Harjumaa meistriks nimetada.
Mehi ma kaasa ei viitsinud mängida, kuigi ka seal oleks esikümme täitsa reaalne olnud. Samal ajal tegi meie trenni rahvas naispaaris ja naisüksikus puhta töö. Vaid naisüksikmängu pronksi sai üks tädike. Kätlin võitis ja Teisi saab nüüd ennast Harjumaa paremuselt teiseks pinksiks naiste seas nimetada :D
Järgmisena tuli segapaar, mis oli kõigil koos, mitte juunioridel eraldi. Kellega ma ikka pelasin, kui Teisiga siis. Esimeses mängus jõudsime juba kerge üllatuse osaliseks saada, kui mäng järsku ära lagunes, kuid mäng lõppes siiski 3-1 meie võiduga. Peale kätesurumist ütlesid vastased, et nende arust on setid nagu 2-1, aga siis mul tuli pähe kuidas me nad ära saame omada. Näitasin, et siis pool alustasime meie, siis oli 1 poolevahetus siis teine ja siis kolmas. Siis pidi vanamees oma feili tunnistama ja me saime Teisiga omangut tähistada :D
Finaalis polnud meil kergeltöeldes Kätsi ja Timo vastu mingi šanssi.
Meespaaris panime alguses maardukatele 3-2. Mängisime Timoga taaskord. Siis kaotasime 0-3 Kantidele. Ma pole vist elusees nii kehvasti mänginud, kui ma teist setti seal mängisin. Kuidagi keskendumine täielikult puudus.
3. koha mängus panime 3-1 Joale ja Komissarovile ja meile kuulus 3. koht. Timo sai oma 5. medali nendelt võistlustelt ning mina 4. Mina isiklikult olen väga rahul, arvestades seda, et 1 päev varem oli mul veel korralik gripp.
Niiet täielikult õnnestunud võistlused. Võib öelda, et me tegime puhta töö. Võtsime Teisi, Kätlini ja Timoga nelja peale 17 medalit, pretty awesome or what? Peale võistlusi jälle autoga tümmi saatel koju. Käisin pesemas, sõin natuke ja keerasin magama ära kuna väsimus oli korralik.
Terve tänase päeva olen sõna otseses mõttes lebotanud. Põhimõtteliselt sain kell 8 õhtul korralikult jalgele. Muidu olen niisama käinud külmkappi tühjendamas ja vetsupotti täiendamas.
Millalgi saab natuke pilte ka, seniks, olge tublid!
1 NÄDAL VEEL!