Tuesday, September 28, 2010

I'ts so damn hard

Ei viitsi enam, ei jaksa kah.
Iga õhtu mõtlen magama jäädes, et kui ma kohe magama jään ja kohe üles ärkan, on käes hommik. See tundub kuidagi nii imelik minu jaoks. Lõpuks sain selle ka blogisse kirja pandud.
Kool on raske, väga. Kuidagi nii järsku tuli see aste, et oli lihtne ja kerge, võisid kodutööd vabalt tegemata jätta kuna midagi hullu sellest ei juhtunud. Nüüd aga, on asjalood hoopis teisiti. Üritan kõik ära teha, kuigi ega ka väga midagi ei juhtuks, aga ikkagi, eta gimnasii.
Homme 9 tundi, esimeseks tunniks ka muidugi. Kõige toredam on see, et Perova otsustas, et ta rikub meie superilusa reede ära ja iga nädal 1. tund reedel hakkab olema klassijuhataja tund. Käigu ta ka õige sinnakohta. Insvinite.
Trenni hilinesin 10 mintsa, ei jõua lihtsalt varem. Või noh jõuaks, aga tahaks kodus midagi hamba alla saada ja näputäie puhata. Trenn oli enamvähem, Kadiga tuleb kõik ülihästi välja. Tops on massiviks läinud. Peale trenni Mandarinist läbi, "üks pekingi kana ja aurutatud riis kaasa palun", ja trippisin koju.
Siin muidugi õppima kohe.
Homseks 9 ülesannet inkas, estas 1, matas 6, füsas 4, geos TK ja kunstiajaloos KT.
Koolipäeva lõpetavad 2 joonestamist.
Mõtlen veel kas suudan homme trenni minna, eks näis. Samas on homme koss ka, kuigi seda vist ei jõuaks vaatama minna.

No comments:

Chuck Norris