Nauding

Nonii, tervetuloa! Leban maal voodis praegu, kõrval vanaisa, taga vanaema, ees telekas. Päevad on möödunud palavalt ja higiselt. Sattusin jälle kuidagi järsku maale. Üks päev enne seda maaletulekut ärkasin hommikul pool 1, see on meeles. Hiljem vedelesin aias ja lõpuks läksin Maarjoga ujuma. Järgmine päev siis hommikul vara maale. Hämmastav, absull ei suutnud hommikul üles tõusta enam. Kohale jõudes oli ilm jura, isegi paar piiska vihma tuli. Üldse ei mäleta enam, mis toimunud on. Järgmisel päeval hakkasin kohe niitma, nii niidukiga, kui ka vikatiga.

Igatahes täna, ainuke päev millest mul natukenegi meeles on. Päev algas minujaoks kell pool 12. Paar võileiba, rääkisin vanaisaga, mis täna plaanis. Mõni minut hiljem tõmbasin juba suure kase jaoks mootorsae käima. Asusime siis suure töö kallale. Super, aint mina tegelesin sellega. Vanaisa ja vanaema vaatasid ainult pealt. Puu läks teise puu peale, nagu arvata oligi. Meeletult palju suuri oksi oli ka ikka. Karm oli ikka turnida mööda redeleid. Mingi 4m kõrgusel ja siis peab suutma veel seal 20cm läbimõõduga oksa ka ära saagida. Mõnus. Pärast oli särk kõik läbimärg, ülihea trenni eest on see metsategemine ikka. Kunagi hiljem saate pilte ka, enne ja pärast. Õhtul kütsin veel ühe kerge sauna, hiljem üks karge külm dušš kah otsa.

Siin on ikka niimõnus, ma suudan siin kõike nautida. Mulle meeldib vanaisaga koroonat mängida, isegi kui ma kaotan. Mulle meeldib ennast oksadega kogemata veriseks tõmmata, ei ma ei ole emo, mind ei häiri see veri. Ainuke asi, mida ma üldse oma elus kardan, on pimedus. See oli vist just eile õhtul, kui kella kahe ajal öösel voodis olles tabas mind meeletu kakihäda. Pidin minema mööda pimedat tuba, igaks juhuks panin kõik lambid õues põlema. Läksin jooksuga vetsu, et ikka kindlasti jõuda enne vetsu, kui see metsast välja tormav karu minuni jõuab. Vetsuukse panin ikka seest haaki ka, et keegi võsast välja ilmuv kirvega mees ei saaks seda lahti tõmmata. Jooksuga tagasi, äkki ikka maja eest, jasmiinipõõsatagant võib keegi tulla, ehk ma siis kiirustasin kiirelt tuppa.

Aitab vetsulugudest, homme õhtupoolikul jõuan linna tagasi, õhtuks juba plaanid tehtud.

------------

Käisin nüüd jälle vetsus, seekord õnneks veits varem. Ma ei liialda, kui ütlen, et pole kunagi sellist vaikust kuulnud. Läksin välja, jasmiinilõhn oli nii magus, puudel ei liikunud ükski leht. Väike soristamine, seejärel jäin veel korraks seisma. Sääski oli mu ümber kohe mitukümmend. Kuskil kaugemal oli mingi suur putukaparv, kerge selline sääsesumin kostis. Korraks heitsin veel pilgu sinisele taevale ning harimalkadele ( kes talumajast natuke jagab, see teab ). Nii lõpeb minu õhtu.