Vabadus paistab!

Eelmise postituse lõpus ütlesin, et üritan veel korra enne nädalavahetust siia midagi kokku ajada. Seda ma teha ei suutnud, jällegi polnud nagu aega. Neljapäeval lõin veel niisama lulli, hommikul käisin matas veel, peale seda kohe auto kallale. Rattad alt ära ja möll hakkas. Lõppes sama kiiresti, kui algas. Üks pisike metallkuulike tuli piduriklotside juurest välja. Hämmastav, kui kõva häält võib selline väike asi teha. Pärast vahetasin veel Tartsil endal ka autol ühe ratta ära.
Teadsin, et järgmine päev on eksam, võtsin veel paki Laysi, midagi head juua ja käisin veel sõitmas ka. Hiljem kordasin tunnikese valemeid ka veel. Magama sai lõpuks ikka kella 12 paiku.
Järgmine päev algas kell 9. Sõin natuke, viimased head lood veel kõrvaklappide ja kõva bassi saatel ning alustasin rahulikku jalutuskäiku kooli. Enne minekut tegin veel ühe kuuma kakao kaasa, kommi ja nätsu oli ka. Seekord oli eksam siis geograafia klassis, kus olid direktor, Aida ja Vänt. Mind ikka hämmastab see, kui lihtne on eksamil spikerdada. Ma ei hakanud sellega riskima ja ega eriti ei viitsi aasta aega oodata järgitegemist kah. Alguses proovisin esimest kahte ülesannet, need ei tulnud välja. Läksin juba kergelt närvi ning paanikasse ja mõtlesin reaalselt, et nüüd on perses. Kuid siiski, proovides 3. ülesannet, tuli see välja. Samamoodi ka 4. ning 5. Proovisin veel esimesi ning nüüd tulid ka need välja. Oli põhjust rahuloluks, valikülesandest tegin väike osa meeles, sellepärast, et mul polnud meeles koonuse külgpindala valem, mis on: Sk=pii*raadius*moodustaja. Eks see jääb nüüd pikaks ajaks meelde. Siinkohal annan vihje, eksam läks sitasti, hoopis teisiti, kui lootsin :(
Tulin sealt hea tundega ära, hommikul oli veel sõiduõpetaja sõnumi saatnud, et sõit jääb ära. Ega ma ei viitsinudki üldse minna. Kella 3-e paiku hakkas räigelt sadama, muudkui sadas ja sadas. Järsku tuligi maaleminek, milleks ma kuidagi üldse valmis polnud. Vaevu-vaevu mahtusime ema ja Amma ning Ataga auto peale. 6-e paiku hakkasime liikuma. Pidin taaskord veenduma, kui mõnus on maanteel sõita. Kohale jõudes, oli põlluvahetee rohi kasvanud auto kapotini, metsik. Kiirelt ahju tuli alla ning kohe tavapärasele ringkäigule. Kõik tundus korras olevat, kuid tõesti see rohi, see oli meeletu. Tol õhtul avastasin ma jälle mustsõstra tee, superhea kraam ikka.
Laupäev algas pisut enne kümmet, või oli see enne üheksat, vot ei mäletagi enam. Mõnus omletike sisse ja tööpäev võis alati. Ma isegi imestan, kuidas ma suutsin ühe päevaga nii palju teha. Uus muruniiduk tööle panna, niita kogu sissesõidutee, mida on umbes 500m. See oli alles algus. Kõik oksalõikamised, nende äravedu ja jalgpalliväravavõrgu parandamine. See niiduk, oi kui hea sellega lasta oli, ka heina :D Meeletu ilu tuli veel välja, sellest niigi vapustavast kohast. Õhtu lõppes nelja kruusi mustsõstrateega.
Tänane päev algas jälle vara, enne kümmet veitsu. Paar võileiba, viimased korrastustööd ning hakkasimegi tagasi tulema. Teed olid mõnusalt tühjad, enamus teed sai 100-ga sõidetud. Peale haruteed Pärnu maanteele jõudes, lendas kiirus 110-ni, siis oli vaja ühest veokast enne linna mööda saada. Siis jõudis kiirus 115-ni, uuuups :D Viisin Ata ja Amma koju ära ning siis ise ka koju. Tore on see, et algas jalka MM, nüüd on vähemalt, mida kodus teha. Siiski, olen ma aru saanud, kui igav vutt tegelikult on. Kossuga ei anna absull võrrelda. Korvpallis pidevalt midagi juhtub, tuleb mõni pealtpanek või kena sops kolmese joonetagant. Just see tõmbab rahva käima. Vutis taod jalaga seda neetud nahkkera poolteist tundi, lõpuks jääb seis 0:0. Mis mõttega seda üldse vaatada? Vaatad pealt, et nüüd tuleb värav, kuid ei, pead taas oma lemmikutes pettuma ning tuimalt edasi vaatama.
Lähen nüüd spordilainelt tagasi oma igapäeva elu juurde. Vahepeal õppisin ühiskonda, siis käisin autoga poes veel. Vahepeal oli veel üks jalkamäng, mida ma siiski ühe silmaga jälgisin. Õhtul siis veel saun ning hakkangi nüüd veel õppima - makse. Teisipäeval siis ühiskonna eksam, viimane kolmest eksamist. Lõpuks saabki läbi see kool, kõigest 6 päeva veel. AAA, ma sain mata eksami 3, mis valemiga? Summa ruudu valemiga v? Või äkki Pythagorase teoreemiga? Kuidas see võimalik on? Ma lihtsalt ei saa sellest aru.
Homme hommikul äratus jälle 8 paiku, 9 hakkab ühiskonna konsulkas. Peale seda veel õppesõidule mingi aeg, peabki õpetajale helistama.
Peale teisipäeva on kõik, üks õppesõidukord veel ja siis ongi kõik. Lihtsalt super, ma nii ootan seda pikkapikka puhkust. Selle aasta jooksul on nii palju juhtunud, ei taha meenutadagi. Viimasel ajal iga õhtu, kui magama ei jää, siis mõtlen sellele, kuidas see õnnetus juhtus ja mis peale seda toimus. See on nagu järjejutt. Järgmisel õhtul, jätkan täpselt sama koha pealt, kust eelmine õhtu pooleli jäi. Hämmastav, kui reaalselt tuleb kõik taas meelde. See, kuidas ma oigasin ja piinlesin seal. Need 7 valuvaigistavat süsti 2 tunni jooksul. Kõik tuleb meelde. Täna peaks siis olema umbes see aeg, kui ma opile lähen.
Aitab kah sellest. 6 päeva lõpetamiseni, selleks ajaks peaks siis kõik sõidukorrad täis olema. 19. õhtul on veel väike istumine ka, Ameerikast tulevad sugulased siia, täpsemalt Californiast. Täiega tahaks kunagi neile ka külla minna. Üks mu unistus on käia Ameerikas. Näha seda võimast loodust ning muidugi need autod.
20. ja 21. on siis pidu. 22. on sõidueksam ning sama päeva õhtul ka maale veel. Jaanipäev möödubki ema tuttavatega maal, parim koht, kus Jaanipäeval olla. Saab ennast taas tõeliselt vabalt tunda, ainult seal saan ma seda. Või noh, võibolla kuskil soojalmaal ka, kui Eestis külm on.
Aga jah, ma lõpetan nüüd, hakkan õppima.
Adiosh!