ÕNNELIK!

Ma ei tea, kas ma olen elus kunagi nii õnnelik olnud. Kõik on superhästi. Selle kõige seletamist alustan ma muidugi algusest, nagu alati.
Üks päev peale lõpetamist oli siis lõpupidu. Sõitsin sinna ise kohale, ema ja Käbi olid ka autos. See pidu, oli ikka reaalselt kõva! Õige möll läks minujaoks umbes 12 lahti alles. Siis hakkas Markus kvaliteetmussi laskma. Kui "Stereo love" tuli siis ikka no. Kõige parim rahvas ever, kõik hüppavad ja tantsivad, haigelt kõva tunne! Kõige kurvem on see, et see oli viimast korda, kui me kõik koos oleme ja pidutseme. Need klassikokkutulekud pole enam need samad.
Igatahes järgmise päeva hommikuks olin ma maganud 3 tundi. Siis mingi aeg tuli Kristi isa järgi, saime temaga koju. Tabasalu juures pani autos Annika roopi, Munal jäid mõned sekundid puudu :D Jõudsin oma varandusega koju, keerasin magama. Hiljem pidin ära tegema esmaabitesti, ära tegin! :D
Ma ei viitsi üldse rääkida enam, asun kohe kõige tähtsamate saavutuste juurde. Järgmine päev ärkasin 11, sõidueksam algas 13. Ma olin jõhkralt närvis, olin kindel, et kukun juba platsiharjutustega läbi. Kõigepealt oli slaalom, seejärel külgboks ja siis garaaži tagurdamine ning lõppu kõige hullem - mäkketõus. Kõik need tulid suurepäraselt välja, külgboksi kohta ütles Marje, super. Haigelt kõva. Järgmisena pidin sõitma muidugi üle Haabersti ringi, sain tehtud. Seejärel igasugu teisi ringe ning teisi asju ka. Lõpetasin parkimisega Rocca keskuse parklas. Siis oli KÕIK! MA LÄBISIN AUTOKOOLI SÕIDUEKSAMI ESIMESE KORRAGA! JUHHEI.
Õhtul segase sõiduga maale siis. Kuna Ameerika sugulased olid ka veel Ubakal, siis tahtsime neid veel viimast korda. Ristist saadik tulin ikka hea hooga. Esimesed 5 kilti Ristist oli vähemalt 100 kogu aeg rauas. Siis edasi oli koguaeg vähemalt 110. Sai ka esimesed korralikud möödasõidud tehtud. Mida nad venivad sotiga ma ei saa aru :D Ühel möödasõidul sai 125 kätte, 35 üle, pole paha :D. Lõpuks siis Americanad olid enne Ubakalt ära tulnud, kui meie sinna jõudsime. 5 kilti enne lõppu nägime neid. Lasime aknad alla, seisime natuke ja soovisime neile head tagasisõitu.
Tänasest päevast kirjutan ma teises postituses, mõne päeva pärast. Hetkel kirjutan aint seda, et varsti peaks esimesed külalised tulema ning ilm, see on lihtsalt super! Varjus 21-22. Kogu selle teksti siia ma kirjutasingi siia päikse käes istudes ning päevitades.
Thats called freedom.

Merkale suured õnnesoovid :)