Miski inspireeris mind täna siia kirjutama, ma ei oska öelda, kas see oli see, et üks inimene tahtis näha mu õnnetuse postitust või oli see hetke muusika, mida ma kuulan. Olen viimased päevad kodus kuulanud ainult igasugu relaxing, tai chi ja chillout kraami. Autos on muidugi vähe karmim kraam, aga see tahab ka jälle uuendamist, sest nii kiirelt viskavad uued lood kopa ette. Üldiselt ma südamest tõesti tahan siia rohkem kirjutada. Tihtilugu ma väidan, et pole selleks aega, kuid tegelikult leiame me kõik alati aega kui vaja. Tundub, et täna ei tulegi tavaline postitus, aga samas mul on tunne, et selle väite lükkan ma kohe ümber.
Vahepeal on siis kõvasti koolis käidud ja pinksi mängitud jällegi. Vähemalt on lähiaastatel nende mõlemaga lõpp peale seda hooaega. Pinksis pole erilisi motivaatoreid enam, mis siis, et see hooaeg on väga hästi alanud, juba praeguseks 1 karika ja 4 medalit ning lisaks muud nänni koju toonud. Ainuke asi on see, et tahaks saada reitingus esisajasse, muid soove mul pole. Õppimisega on ka nii, et ega ei ole hetkel tahtmist kui 12 aastat järjest seda tehtud juba. Nagunii ma ei tea mida ma õppida tahaks, seega on lihtsam ja huvitavam tavalisest argielust võtta time-out.
Austraalia plaanist peaksite te kõik juba teadlikud olema, siin on kuskil allpool see kirjas ning ega ma muudest asjadest viimasel ajal eriti ei räägi ka, kui Austraaliast. Nüüdseks olen leidnud endale reisikaaslase, kelleks on mu suurepärane klassiõde Sandra. Me lihtsalt iga päev räägime sellest, et kui väga me sinna juba minna tahame ning mis me ägedat kuskilt blogist jälle lugesime, nii super! Ma olen kindel, et hakkame elu seal 13 000km kaugusel nii yololt võtma, kui vähegi saab. Aga nii mõnus, kuid samas kadedaksajav oli täna Petra venna pilte vaadata, kes ka nüüd alles Aussi läks. Hetkel on küll ainuke mõte, et saaks siit hallist sügisilmast juba minema, peenikese rannaliiva, helesinise ookeani ja meloniistanduste juurde. Loodame, et ülehomme see lubatud lumi maha tuleb, küll siis siin jälle natukene parem on, sest kuu aega mingit 5 kraadist ja aint vihmast ilma viib hea tuju kus kurat ning asemele tuleb teadagi mis.
Üldiselt oleks vaja nüüd mingit järgmist sündmust, mida oodata. Ilmselt on nendeks jõulud, sest midagi huvitavat enne seda vist pole. Üks suurem asi veel - vahepeal tegin toa remondi ära, selle üle võib uhke olla, täitsa kena teema sai.
Lõpetaks selle postituse ühe lausega raamatust "Minu Austraalia".
Elu on seiklus ja sina oled saladus selle keskel.
