31. juuli.
Mina alustasin oma teist Hiina turneest taksost, mis jõudis mu maja ette 21.14 ning millesse ma istusin 21.16. Kokkusaamine kogu reisiseltskonnaga oli Ülemiste Neste tankla juures. Täpselt kell 22 saime siis minema, Nõmmelt korjasime veel Saskia ja ta pere peale. Jätkus sõit Riiasse, vahepeal oli peatus Ikla piiripunktis, kus sai põis kenasti siidritest tühjendatud ja peale seda oli jälle rahulik sõita.
1. august.
Kella kolme aeg jõudsime Riia lennujaama, pakkisime veel pisut kohvreid ümber ja tegime check-in’i ära. Kuna lennukini oli pisut aega, siis oli vaja ka aega surnuks lüüa, sai tavalised tax free poed üle vaadatud nagu alati. Esimeses lennukis istusin lennuki keskel, akna all istus Rebeka ja meie vahel Mikk. Lend läks rahulikult, pisut sai ka magada. Moskva lennujaama jõudes ei saanudki kohe aru kui suur see tegelikult on, kokku on vähemalt 6 terminali ja selles F-terminalis kus meie olime, oli 58 väravat. Seal läksime siis oma värava juurde ära, kus sai natuke pikali visata, läpakas istuda ja ühe koka ja Marsi olin sunnitud ka ostma, igaks juhuks, et ikka tervis vastu peaks, sest mingit toiduisu polnud ja see võib sellistes tingimustes ohtlikuks saada. Ootasime siis 5 tunnikest, seejärel saime siis Pekingi lennuki peale, seal istusime Raivoga kõrvuti, sessuhtes oli hea, et üks venelanna oli nõus oma koha ümber vahetama, et me saaks Raivoga koos istuda. Selle lennuki kiirendus oli ka päris võimas, ikka räigelt rebis istmesse :D aga varsti jäime korraks magama ning siis toodi esimene söök. Ma poleks kunagi uskunud peale eelmist Hiina reisi, et ükski lennukitoit võib nii maitsev olla. Valisin siis kana ning mulle toodi korralik pastaroog, lisaks veel salati, võileibade ning koogitükiga. Kuna meile nii maitses siis Andres tõi meile veel neid asju juurde. Vahepeal mängisime natuke iPadiga, siis väike unepoiss jälle ning peale seda saime jälle süüa. Seekord oli ports natuke väiksem, kuid taas oli kõik täitsa maitsev ning saime topeltportsudest kenasti jagu.
2. august.
Hiinas maandusime kohaliku aja järgi kell 1, enne maandumist veel need valgustatud linna vaated kõrgelt lennuki peale olid muidugi suurepärased, tekkis isegi selline mõnus kodutunde moodi asi, et olengi jälle siin tagasi. Saime siis ilusti maha, kohe kohvrid kätte, kuid kahjuks Karine kohvrit ei paistnud kuskilt ja jäigi tulemata. Arvatavasti on see Moskvas, kuigi kindel ei saa olla. Varsti nägime siis meid vastu võtma tulnud inimesi, nendega saime bussi , kus ma praegu seda teksti kirjutangi. Liigume siis Shijiazhuangi poole, mis on Pekingist 300km kaugusel. Üldiselt siiani on üllatanud see, et söögiisu polnud kuni Hiina lennuni absoluutselt ja unevajadust pole ka nagu eriti olnud. Koguni 36h jooksul maganud kuskil 2 tundi, nüüd hetkel hakkab siin kirjutades nagu uni tulema, kuid kuna enne magama ei jäänud, siis seetõttu tulingi siia kirjutama. Seega ehk saan andeks, kui laused on vigased ja ebaloogilised, buss hüpleb ka korralikult ja oma teksti on päris raske lugeda. Shijiazhuangi on veel kuskil 150 kilti, seega loodame kuskil kella 6-7 vahel sinna jõuda. Kõik on siiani muidugi võimas, kuid ikka veel ei ole seda reisi tunnet üldse, lennud läksid ka kuidagi nii märkamatult, eelmine kord läbi Londoni 12h lennates oli ikka vähe teine tunne. Äkki õnnestub nüüd pisike uinak teha, sest muidu olen vist homme täitsa küpse.
Nii, möödunud on nüüd esimesed päev siin õiges kohas, kuid jätkan oma kirjutamist sealt, kus eelmine kirjutis pooleli jäi.
Bussisõit peale mu kirjutamist kestis veel ulmeliselt kaua, eelkõige seetõttu, et kiirusepiirang on siin 80km/h. Nii me loksusimegi seda 300 kilti vist mingi 5 tundi. Kohalejõudes saime kohe toakiibid kätte ja siis kohe hommikusöögilauda. Kerge šokk oli kohe see, et eriti miskit söödavat polnud. Võtsin mingit lillat kapsast, mida ma olen kodumaal ka söönud, kuid siin oli see ülivürtsine, nagu paljud teised asjad, aga mulle need meeldivad. Seejärel sai 2 tunnikest magada ja siis oli aeg esimese trenni jaoks. Alguses oli üllatav see, et eest-ja tagantkätt mängisime kokku pool tundi soojaks, siis veel väiksed 15 minutlised harjutused ja siis multipalle. Nagu ma arvasin, siis oli ka siin suured pesukausid ja seal on kuskil 200 palli ma usun, seega ikka päris sego värk. Peale trenni siis kohe sööma ja siis läksime vaatasime korraks linnapoole ka. Jalutasime kuskil 15 minti, kuni jõudsime ühele suuremale tänavale, siis leidsime ühe suurema kaubanduskeskuse. Trippisime seal siis natuke, vaatasime tehnikat ja siis ma leidsin endale valge LED-kella, juhhuu. Eestis jäin ju sellest voucheriga ilma aga nüüd sain 3 korda odavamalt siit täpselt selle, mida tahtsin :D peale poeskäiku kohe tudule.
Reede 3. August.
Hommik algas siis Kätlini äratusega kella 7 ringis, seejärel sööma ja varsti trenni. Oli aeg esimese kolmetrennise päeva jaoks. Üldiselt kõige hullem polnudki, isuga trenni tehes läheb aeg alati kiirelt. Vahepeal on siis igas trennis 10-15 mintsane paus, mis on alati ülimagus, saab poes Tropicana järel käia ja muu selline värk. Tropicana on siis meil siin üks mahlajook, mida me eelmine kord Pekingis lihtsalt räigelt sisse kaanisime, parim asi, seda tuleb koju ka kaasa osta, sest kohvreid võib ju 2 olla ja kumbki veel 23 kilo, ülihea.
Aga eile õhtul mängisime veel piljardit veits, tegime nalja, kuid magama saigi alles mingi 3 aeg, sest Mikk ei suutnud õhtul vait jääda kuidagi :D
Laupäev 4. august.
Hommikul äratus jälle samal ajal, 2 muna ja 2 röstsaia mingi moosiga sisse ja siis trenni. Üldiselt on tegelikult kõik päevad sarnased, kuid täna ei ole kolmandat trenni. 3 trenni ongi õnneks ainult kahel päeval ja pühapäeviti on vaid hommikune 2h45min trenn. Neljapäeval tegime siis 7.5h trenni, kolmandik päevast põhimõtteliselt, suht sego või mis :D aga nüüd istungi siin, rõõmustan oma palga üle, mis ongi õige, lähen käin veel vetsus ära ja siis lähen maššaazi. Raivo ja Kätlin on juba ära käinud, mõlemad olid täiega oiganud seal, maššöör pidi täiega jõuga seljas elama, päris hea. Olgu, bye!
Massaaž oli päris hea, kuigi ei saanud üldse aru et, mis pidi ennast nüüd jälle keerama peab. Vähemalt kestis tund aega ja noo jalad olid ikka ulmevalusad, korralikult pani oigama. Õhtul sai juba kell 9 magama.
Pühapäev 5. august.
Hommikul sõin ära, hakkasin trenni minema ja avastasin, et reket on kadunud. Saalis ka polnud ja mõistsin, et eilse saalikoristuse käigus jäi reket sinna. Rääkisin treeneritega ja ajasin veel ärijutte, kuid reketit eikuskil. Teised mängisid samal ajal sette, peale küsimist mängisin veel enda teise reketiga, millel tagantkäe all nupp. Vähemalt sain kokku 4 setti piludelt kätte. Kuskil poole trenni peal tuli inglaste treener minuga rääkima ja ütles, et keegi leidis eile reketi, see ongi minu oma, aga pole seda veel kätte saanud siiani, homme on lootust. Peale trenni läksime suht kohe linnapeale. Taksoga läks 39 kohalikku ehk umbes 6 euri ja me sõitsime umbes 20 kilti. Kätlini ja vanematega enam kokku saada ei suutnud, sest meid toodi umbes 50 meetrit eemale, kuid see oli juba võimatu missioon, sest vaadates seda, kui palju rahvast seal oli, siis pole midagi imestada. Poest miskit ei leidnud, pärast läksime Mäkist läbi ja ma võtsin ühe kanawrapi, mis oli helerohelise lavaši sees, päris huvitav oli. Seal sees olid nagu seened ka, kuid mõtlesin, et yolo ja sõin kõik ära :D
Pärast tagasi ja siis väike füüsilise tegemine. Natuke hiljem läksime jälle siia samasse linnapeale, kõigepealt olin ma esimene julge, kes julges juuksurisse minna, pärast tuli 3 matsi veel. Pead pesti 2 korda, enne lõikust ja pärast, lisaks veel korralik lõikus, läks kokku vaid 10 jüääni, ehk natuke üle ühe euri, päris ulme. Aga seal olime nagu VIPid, meid pildistati, filmiti ja pakuti juua. Ega iga päev ju suurte silmadega valgele inimesele soengut ei tee. Peale käisime veel poodides, ostsin uued lühikesed teksad, eelmised mis Hiinast ostsin, kestavad ka siiamaani, vot sulle made in china. Lisaks ostsin veel ühe 8-gigase mälukaardi fotokasse. Nüüd libistame vaikselt õllekest ja nüüd tudule ära J
6. august. Esmaspäev.
Hommikul ärkasime tavalisel ajal nagu ikka, siis jälle 2 muna ja 2 võikut, kuna hommikuti lihtsalt pole siin midagi süüa. Läksime trenni ja kohe esimese asjana sain oma reketi kätte, „big thanks“ ning päev võis jätkuda. Esimene trenn oli lebo, aga lõunat sööma minna ei viitsinud. Teises trennis läks kohe alguses andmiseks – kaks trennikaaslast, pilukad läksid omavahel tõmblema, minu mängukaaslane lõi jalaga lõpuks seda teist venda. Peale seda tuli treener ja tõmbas talle samamoodi jalaga perse ja siis veel 2 korda tugevalt näkku. Vot nii on asjad siin Hiinas. Pärast tegime multipalle.
Peale trenni oli väike söök, tegin inglastele ka nalja natuke veel, öeldes et lauatennis on meie rahvussport. Kuid inglise keel on siin küll soravamaks läinud, kohati tuleb täitsa hästi juba. Natuke oli peale sööki aega, siis oli kolmas trenn. Rääkisin Kätlini ära ja tegime selle jõusaalis, enne oli 15 mintsa sörki väljas. Tegime natuke trenašööridel ja siis läksin mina kangi tõstma. Parimaks jäi täna 50, seeriaid tegin 35ga. Korralik on see, et kui me neid kõhu-ja seljalihaseid teeme, siis nüüd suudan ilma viilimata järjest mõlemad 40 järjest teha. Aga peale trenni tegime veel väikse jalutuskäigu ning nüüd elasime Heiki Nabile kaasa, kellel nüüd on olümpiamedal kindel, juhhuu! Täna sain veel sõprade ja sugulastega rääkida pikemalt, see oli meeldiv. Nüüd libistame vaikselt Tsingtaod, täpselt sama oli ka 3 aastat tagasi :D headööd!
7.august. teisipäev.
Hommik algas jälle 2 muna ja 2 võikuga nagu siin juba tavaks saanud. Trenni liikusime sellise teadmisega, et see jääb täna ainsaks trenniks. Üldiselt oli väga uimane trenn, ilmselt seetõttu, et ma jäin jälle peale kella kahte magama. Ise ka ei usu, et teen päevas 7 tundi trenni ja magama ei jää. Peale trenni siis väike sööming ja seejärel oli juba buss maja ees ootamas. Läksime siis veeparki, mis osutus päris huvitavaks, kuid omamoodi kogemuseks. Kõigepealt ostsime siis 50 jüääni eest pileti, siis said järgmisest kohast võtme, siis võtsid omad plätud kätte ja panid jalga sealt antud plätud. Muidugi see riietusruumi teema oli omatte värk üldse. Veeparki sisse astudes oli siis ikka jõhker vaatepilt, neid pilusid oli nii palju lihtsalt. Alguses tiirutasime Irinaga ringi, pärast Kätlini ja pägalitega. Kõik atraktsioonid sai ära proovitud ja päris lõbus oli. Kõige jõhkram vaatepilt oli see, kui rahvas ootas lainet, mis tuleb vaid 1 kord päevas. Nad kõik oli kui kilud karbis, kui mitte veel tihedamalt, võimas vaatepilt, mis lihtsalt jättis karbi täiesti lahti.
Kui olime paar tundi seal möllanud, siis tulime hotelli tagasi, sõime natuke ja siis juba taksodega linna. Kahjuks oli põhiline koht kinni, pettumus oli jälle korralik, kuid käisime natuke kõrvalpoodides ning varsti oli kogu see turg, mis enne majas sees oli, oli nüüd välja kolinud. Päeva lõpetasin siis teksade, 3 t-särgi, 2 kella, kossuketside, 44 paari sokkidega ja telefoniümbrisega mille sain tasuta. Võib rahule jääda, kuid homme hommikul jätkame, kella üheksast lähme linna ja 14.30 hakkab trenn, seega jälle vähemalt 4h aega, ühed teksad tahaks veel leida, äkki mõni tumedam pusa, paar vööd, ideaalis ka 4 paari jalatseid ja truupareid võiks ka leida. Konkreetne šopinguparadiis ikka kui õige koht üles leida. Nüüd on kell juba jälle 23.43, kuid äkki õnnestub täna vähe kiiremini magama saada, seega tsaoplao.
8. august. Kolmapäev.
Tänane päev algas tunnike hiljem kui muidu, sest esimest trenni polnud ja sööma ei viitsinud ka minna. Läksime siis hoopis šoppama. Saagiga võib jälle rahule jääda, sain 2 paari tosse, ülimugavad ja üliodavad, eurodes 13 ja 15. Ühed teksad sain ka veel, neid vist rohkem pole vaja. Nüüd osta jäänud veel vähemalt 2 paari tosse, tume pusa, natuke veel sokke ja kodustele ning sõpsudele ka miskit. Aga linnast tagasi tulime tuktukiga, see on nagu motikas, millele on ümber ehitatud siuke kere, kuhu paar inimest mahub. Tulime tund aega ja 2 minutit sellega seda 17 kilti :D päris piinavalt palav oli. Siis tegime Mikiga moedemonstratsiooni ära ja liikusime trenni. See oli lebo, natuke multipalle ja siis võistkonnavõistlus. Kohe peale trenni sööma, kuid sinna minnes saime märjaks, sest täna sadas esimest korda minu Hiinas olekute ajal vihma. Nüüd on eriti lämbe ja niiske ja kuum ja palav koos, aga las olla. Nüüd sätime Raivoga jõusaali vabatahtlikult väikest trenni tegema. Vahepeal olen veel 2 peldikut umbe lasknud, kuid siin ei tohi lihtsalt paberit potti visata, muidu on kohe kellad. Hommikul veel olin hirmul, sest arvasin, et koristaja on raha ära varastanud. Tegelikult panin ma selle eile enne ujuma minekut reketikotti, et seda kõike mitte kaasa vedada. Jube hea tunne oli papp üles leida :D
Nii, olen nüüd tagasi, jubehea oli jälle jõudu teha. Vaikselt sörkisin oma uutel suurepärastel jooksuNikedel ennast soojaks ja siis muud lihasgrupid ka soojaks ja kangi ning trenažööre tegema. Alustasin 30kg, edasi 40;45 ja 50, viimasega läks veel 5 kordust. Päris hea, arvestades seda, et viimati tegin normaalselt kangi üle 2 kuu tagasi. Korra vaatasime peale trenni veel piljardisse, seal küsis järgmine inglane, et kui vana ma olen. Taaskordse 18 vastuse peale, ütles ta, et youre big. Ma harjunud sellega, ega siin Hiinas eriti minusuuruseid pole. Aga eriti imelik oli see, kui esimene kord vanust küsiti, öelda eighteen.
9. august. Neljapäev.
Täiesti tavaline trennipäev, mitte miskit rohkem eriti korda ei saatnud. Jõusaalis läks rinnalt 55 ja piljardis tegin Mikule ja Raivole kotti. Ahjaa, lõunal ostsime reketitele uued kummid ja siis mu lemmikpiff siin pani need peale ka, siiamaani küsib minult mu tuhandet jüääni, mis ma talle kummide liimimise eest naljaga lubasin :D
10. august. Reede.
Tundub, et on samuti tulemas tavaline trennipäev, 1 on juba tehtud ja 1 veel. Nüüd ongi veel 4 trenni üldse kokku jäänud, homme on hommikune trenn ja siis veel viimast korda šoppama. Pühapäeval on ka hommikune trenn ja peale seda ekskurisoonile kuskile paariks tunniks. Esmaspäeval on ka veel need 2 trenni ja siis teisipäeva varahommikul, või pigem öösel hakkame kõigepealt Pekingi poole tagasi liikuma ja siis juba lennuki peale ja jällegi Moskva, aga enam ei lähe mitte Riiga, vaid otse Tallinna. Seega varsti näeme J
11. august. Laupäev.
Päev algas jube külmalt, sest Raivo vana jobu oli konditsioneeri 16 kraadi peale pannud. Aga väike söök ja siis trenni. Täna oli järjekordne tiimide võistlus, aga pisut teistsugune oli see, kui muidu olnud. Esimene mäng oli mul siis kohe Li Ua’ga, kaotasin 1-3. Siis mängisid vahepeal Mikk ja Daniel, peale seda oli jälle minu kord. Endalegi üllatuseks kottisin Thao Juan Thao 3-1 ära. Muideks nagu näha, siis mõned pilukate nimed olen selgeks ka saanud. Peale trenni jälle pesu ja söök ning siis linnapeale. Tänaseks saagiks jäid siis 3 paari tosse, millest ühed Mikushinile, siis veel 2 t-särki, üks ilus nõudekomplekt (!) ja emale koti. Ma ei ole kindel et nüüd kõik sai. Ahjaa mõned paarid võtsin sokke veel :D peale šoppamist nüüd olengi tagasi ja libistame vaikselt õllekest taaskord. Oma lemmikul siinsel pifil – poemüüjal käisin ka külas, ta oli mu kellast väga huvitatud, lubasin talle ka sellise osta, äkki siis jääb väike mälestus minust :D temaga pilt sai ka eile kenasti ära tehtud, seega Hiina reis korras. Jäänud veel vaid 2 päeva kohapeal..
Hiljem ütles Raivo, et õues räigelt sajab. Vaatasime õue ja päris massive vihm oli, koridoris ütlesid teised, et väljas on vöökohani vesi. Läksime siis õue asja kaema, endil ainult lühikesed püksid jalas ja miskit taskutesse ka jätta ei julgenud. Lähim ristmik mis meil siin on, see oli totaalselt vee all. Mõtlesime siis, et oleme head inimesed ja lähme autosid välja lükkama. Alguses lükkasime ise, aga kui me juhendama hakkasime, siis näidati näpuga minu peale, et tule rooli. Autoks oli uus VW Passat, jube ilus ja mõnus, seest eriti. Suured ekraanid ja värgid-särgid. Pärast käisime veel kaamera järel, tegime sellest hullusest pilti ka veits.
12. august. Pühapäev.
Hommikul väike söök ja siis ekskurisoonile. Käisime paar päris huvitavat templit läbi, siis tulime hotelli lõunale ja peale seda jälle linna šoppama. Eriti miskit ei leidnudki, aga sokke sai vähemalt, nagu alati. Õhtul tegime jälle väiksed õlled ja korra käisime Mikuga pinksisaali ka kaema. Üks poiss, keda me Ma Liniks hüüame, kuna ta täpselt tema nägu on, siis seda just karistati seal. 27 minti pidi ta jalgu üleval hoidma ja peale seda pandi poiss füüsilist tegema. Eriti kahju hakkas temast. Lõppu me ei suutnudki oodata, sest ega seda just väga meeldiv vaadata polnud.
13. august. Esmaspäev.
Viimane trennipäev, juhhuu! Hommikuses trennis mängisin Thao Juan Thaoga soojaks, tegime harjutusi ja siis peale pausi tegime esimest korda siin laudade vahelist. Sain 3 võitu järjest, võitsin Thaod, siis Danieli ja siis veel ühte inglast. Siis oli järgmise inglase kord, sellele kaotasin 12-14. Nüüd oli siis lõunasöök, peale seda pakkisin veel kohvrid enam-vähem ära. Varsti ongi aeg teise trenni minna, seega bye-bye.
14. august. Teisipäev.
Varahommikul, õigemini keset ööd asusime siis koduteele. Kohvreid oli meil kõigil nii palju, et lõpuks kõik pagasiruumi ära ei mahtunudki, mõned tulid sisse võtta. Vähemalt sain selles bussis endale mugava asendi magamiseks. Mõni tund hiljem olime jõudnud Pekingisse, kust sõitsime veel tunnike läbi. Seejärel veel Starbucksist üks baguette ja lennukisse. Saime niipalju seal sebitud, et lõpuks istusime Kätlini ja Mikuga koos, muidu oleks mina istunud mingi vene naise kõrval ja Mikk moslemi juures. Sai paar filmi vaadatud, natuke tümmi kuulatud ja pisut pokkerit ka mängitud. Moskvas oli meil jälle kõvasti aega, nagu ka tulles. Seal sai üle pika aja normaalsesse netti, ehk siis FB :D
Viimane lend, Moskvast Tallinnasse, kulges Estonian Airi päris väikses lennukis. Sain korra ka kokpitti näha, megakõvv oli see, kõik need näidikud ja kangid, just nagu filmis. Saime veel ühe muffini ja topsi vett lennu jooksul. Esimest korda elus lendasin pimedas üle Tallinna. See vaatepilt oli jumala võimas, täitsa öise Pekingiga samaväärne. Lennujaamas sain kohe alguses oma kohvrid kätte, oli põhjust rahuloluks, sest pikk lend ja kes teab mis võib juhtuda. Ema oli ka vastas juba ning asusime taksosse ja „home, sweet home“ , siit ma tulen!
