Saturday, July 28, 2012

Hüvasti lapsepõlv.

Et siis viimane postitus alaealisena. Olen küll siin vahepeal palju teinud ja näinud, kuid just sellel blogistamise alustamise hetkel on jälle see laiskus peale tulnud, oh mind küll. Viimane post oli siis 9. juuni, sellest on pool suve möödas, seega ei mäletagi kõike. Jaanipäev oli pull, jälle selle oma mõnusa seltskonnaga olime Ubakivil, jõime palju õlut, kütsime kõvasti sauna ja mängisime täiega pinksi. Peale Jaanipäeva läksime Teoga tööle, alguses oli jutt, et mingeid mesitarusid kokku panema või midagi sellelaadset. Kohale jõudes ootas meid angaaritäis pinnaseproove. Umbes veerand oli vaja neist ära visata, kokku loopisime neid ära umbes 20 tonni. Sama palju tuli tõsta euroalustele, õnneks saime selle 5 päevaga valma ja nüüd paari päeva pärast peaks palk ka tulema. Saime siis õnneks lepinguga töö, seega hea värk. Vahepeal puhkasin paar päeva, siis tuli vanaisa lagedale sellise jutuga, et tal ja vanaemal on vaja autojuhti. Seekord rohkem kui tavaline Ubakivi ots. Neil olla vaja siis vanad sugulased üle vaadata. Kõigepealt kupatasime Peipsiäärde, vaatasime vana Katase suvila üle, kuhu me enam mõned aastad oodatud ei ole, kahju. Siis ma tegin kohe seal oma esimese selleaastase ujumise ära, niiihea ja muidugi super, et aasta esimene ujumine toimus Peipsis. Siis vaatasime korra Kauksi ja siis juba sealt kilomeetri kaugusele esimeste sugulaste juurde. Seal saime siis ka öömaja ning järgmisel päeval kütsime mööda Peipsi rannikut Räpinasse, Emajõe ületasime parvega, mis oli ülikõva kogemus. Nagu Topgeari vennad teevad, samamoodi lasin sealt üle, aint meie oma polnud puidust :D Räpinas olid siis teised sugulased, natuke vaatasime linna peal ringi ja seal tegin teise ujumise ka. Järgmisel päeval veel kihutasime Võrru, kus olid veel 2 punti sugulasi, seal sain ka ujuda kuskil :D tagasitee oli siis täpselt 250 kilti, päris imelik oli Eesti mastaabis selliseid numbreid liiklusmärgil näha.
Peale trippi puhkasin mõne nädala vist, vahepeal käisin vist veel Ubakivil korra. Siis algas linnalaager, seekord õnneks 10 päeva ja iga õhtu trenn, Spartas. See oli haigelt mõnus, koguaeg muusika mängis kardina taga ja ma sain pidevalt kaasa laulda ja tantsu lüüa. Nendes trennides oli meil see emotsioon kuidagi hea, kõik tegid asju nägu naerul. See kõik siis selleks, et taaskordseks Hiina reisiks valmis olla.
Reedel veel helistas mulle pool 12 õhtul Cämmu, et ma tuleks Hella Hundi parki pinksi mängima, seal pidavat laud olema. Alguses mõtlesin küll, et noo misasja, et päris viitsingi. Aga siis hakkasin mõtlema, et mida ma siin kodus passin ja läksingi. Kõigepeal istusin oma kutsujate juures natuke ja siis hakkas sõpru ja sõbrannasid igalt poolt tulema. Käroliga vestlesin pisut oma sünnipäevast, et mis ja kuidas teha. Siis pidin ta vetsu saatma, kuid nägin enne seda kaugelt ühte tuttavat soengut. Jah, need olidki mu vana trennikaaslase, Arvi lokid. Siis vaatasin, kes teisel pool lauda on - Aap isiklikult :D ütlesin, et tulen kohe tagasi, vahepeal jõudsin veel ühe Eesti räpi vennaga tuttavaks saada, kes esineb EHHF-il ja samas pundis on loo "Alaealine tüdruk" loojatega, teate ju muidugi seda lugu?
Selleks ajaks oli juba nii haigelt palju tuttavaid nähtud ja siis läksime sisse. Sealt võtsime õlled ja tulime uuesti välja ning ma läksin pinksilaua taha vanu trennikaaslaseid tsekkima. Mängisime pikalt, näitasime rahvale sellist taset, et neiud kilkasid ja mehed ohkasid ja oigasid :D Kell oli umbes 2, kui tuli Juku koos oma teiste rastadest sõpradega. Siis oli mingi eriti "ooo jou mida sa siin teed" hetk :D ja siis ta ütles, et see ongi see Varmo, kellest ma teile rääkisin. Siis ma nii naersin seal, muideks Jukule õpetasin ma Jaanipäeval pinksi ja multipalle tegime ka. Ja nii me tagusime seal hommikul kella viieni pinksi, nii kaua kuni õues valgeks läks. Väga lõbus reede oli ja nüüd olen paar korda veel käinud sama seltskonnaga seal mängimas, korra tõstsime laua keset Pikka tänavat ja siis oli nii mängijatel endal kui ka pealtvaatajatel väga lõbus. Ka autojuhid, kelle jaoks me laua vahel eest ära pidime tõstma lasid signaali ja näitasid püstist pöialt. Ahjaa, sel reedel leidsin veel põõsast ühe bemmi võtmed, mille ma Hella sisse viisin ja selle peale öeldi mulle, et oo, nüüd on neil juba 2 autot.
Nüüd sel nädalal pakkus Andres meile tööd, tal oli vaja platsi peal maja ümber terrass ehitada. Võtsime Mikuga selle väljakutse vastu, kuigi me enne midagi taolist nagu eriti teinud pole. Esimesed 2 päeva oli kehva ilm ja töö väga ei arenenud, kuid kolmapäevast reedeni olid megad ilmad ja töö arenes. Kui hommikuti sinna poole liigume, siis lähme kindla peale välja ja sõidame marsaga. Tagasi tuleme aga häälega. Teisipäeval eriti joppas, polnud me veel maantee peale jõudnudki kui üks väga kena püss blond lihtsalt kinni pidas ja küsis, et kas me linna tahame. "Muidugi tahame" ja jooksime auto peale. Saime siis temaga Solarise juurde. Teisel päeval läks hääletamisega umbes 15 minti ja saime ühe Audi A6 Allroadi peale, koguaeg olen sellisega sõita tahtnud, täitsa mõnus :D neljapäeval võttis peale üks tumedama nahaga vend, kes tuimalt telefoniga rääkis ja 130 vajutas, kuni politsei kiirust mõõtis, aga tal joppas, ütlesin ka veel: "lucky." ja siis ise ta ei jõudnud ära imestada, et kuidas kohe nii hästi läks. Reedel saime mingi pikkade blondide juustega mehe peale, kellega juttu eriti ei rääkinud. Aga nüüd jääb üle veel esmaspäeval korra sinna minna, trepp ära lõpetada, lepingud allkirjastada ja palka ootama jääda.
Aga täna, laupäev on siis mu kogu elu viimane päev alaealisena. Uskumatu endagi jaoks, kuid nii see on, lapsepõlv on jäänud seljataha, kurb. Seda tunnen ma tegelikult juba peale kolimist, et sinna need parimad ajad jäid.
Kuid juba täna peale südaööd võin ma üksi autoga sõita, ega see veel kohale pole jõudnud. Aga loodan, et nautisite mu viimast alakapostitust, sest imelikul kombel oli seda täitsa mõnus kirjutada, polnudki mingit blokki ees.
Selline on minu suve esimene pool. Täna siis peale keskööd lähen juba võibolla legaalselt üksi linnavahele sõitma, äkki jõuab siis see sünnipäev kohale. Aga homme sugulastega Preesis väike istumine ja siis pärast nendega linna, kes tahavad tulla. Teisipäeval juba asun siis Hiina poole teele, üritan seal ka tihti midagi kirja saada, kas just iga päev, kuid annan oma parima, et siin lehel ka natuke rohkem jälle käima hakataks :)
Seega kena suve jätku, Varmpz lõpetab @ õues 28 kraadi.
Chuck Norris