Sunday, November 27, 2011

Ahoi piraadid!

SEE ON MASENDAV, KUI LAISAKS MA BLOGI KOHAPEALT JÄÄNUD OLEN. Tegelikult ongi nii, et viimaselajal on mul vaba aega väga väheks jäänud. Sest mu armsad lugejad, ma ei tea, kas teid veel üldse alles on? Igatahes tahtsin ma öelda, et ma olen nüüd kolmele trennipäevale nädalas üks kord nädalas treener. Jah, ma olen pinksitreener. Kätlin pakkus mulle, et ma käiks tal kord nädalas Jüris abis ja selle võrra saaks järgmisel suvel toimuva Hiina reisi selle võrra odavamalt. Ma võtsin selle vastu, vahel ma kahetsen seda otsust, kuid samas mõtlen, et saangi ära proovida selle treeneriameti.
Muidu on elu nagu ikka. Miskit erilist muutunud pole. Koolis peaaegu kõik vanaviisi, ainult see on muutunud, et enamus tunde on meil nüüd H-klassiga koos, millesse me alguses pessimistlikult suhtusime, kuigi tegelikult on päris fun. Nüüd hakkas tegutsema meil ka oma kooli televisioon, ehk PGTV, facebookist leiate selle sama fraasiga väga kergesti üles.
Juhe on praegu ikka väga koos, üldse ei mõista miskit kirjutada, ilmselgelt on see sellest, et pole 3 kuud kirjutanud. Ma tõesti annan endast edaspidi parima, et siia midagi kirja saaks, nädalas kord ikkagi võiks. Üleeile sai siis õnnetusest 2 aastat, aeg ikka lendab.
See nädalavahetus oli siis üle pika aja vaba. Muidu on koguaeg võistlus võistluse otsa. Eelmine nv olime Haapsalus, mille ma ise väga rahule jäin. Arvestades veel seda, et reede õhtul oli väike gümnaasiumi pido, peale mida ma vaid tunnikese magasin ja siis Kätlini juurde läksin. Laupäev võitsin Lofitskit, jeajea, siis kaotasin Õismetsale ja võitsin veel paar head mängu ja tasuks 3. koht. Õhtu läks kole pikale, võistlused lõppesid kell 22, siis läksime hotelli, siis sööma, kus õnneks välja tehti, kuid see 10 eurine praad oli ikka väike :D Magama sai kella 1 aeg. Hommikul magasime sisse, siis kiirelt Hesburgerist hommikusöök ja kohe saali. Õnneks hakkas meil Mikuga kell 12 ja ega väga kaua ei läinudki. Kella kolmeks oli võistlus läbi, tasuks jälle 3. koht ning rahulolu. Tagasi pidin veel ise sõitma, kuna Käts polnud üldse maganud, siis asusin roolitaha. Automaatkast on ikka mugav küll, kuid alguses sõitma hakates kippusid ikka mõlemad jalad pedaalide peale minema...
Sel teisipäeval käisin teatris, Jan Uuspõllu etendust "Isa" vaatamas. Esimene pool oli kuidagi niru, aga teises sai ikka naerda küll. Homme lähen "Nullpunkti" etendust vaatama, raamatu lugesin kolme päevaga läbi, ülihea asi oli see tõesti. Ma pole just suurim raamatute sõber ka niiet. Seda ei suutnud ma isegi käest ära panna, isegi võistlustel lugesin, see oli väga hea rahustav enne mängu.
Mingiaeg üritan siis fotoblogisse ka uusi pilte üles laadida, kuigi see koduse interneti upload on ikka päris aeglane.
LUGEMISENI!
Chuck Norris