Eile õhtul läks ema ära, 9-ks päevaks Luksemburgi. Normalna.
Täna ärkasin 11, lasin lebo, käisin pesus. Pool 2 liikusin Rocca bowlingusse, kuhu kutsus meid meie parim klassijuhataja läbi aegade - Kaire.
Punktid tulid täitsa harašod. Iga kord üle 100. Kaks korda tuli täpselt samapalju, 118. See jäigi siis meie klassi päeva parimaks tulemuseks. Naljakas on ikka teiste emotsioonde vaadata, kui ma oma kena vindiga järjest strike lammutan :D
Sealt siis Calibra peale, Karu roolis. Ta viis mind Preesi. Seal sõin Ata-Amma juures kõhu täis ja tulin välja. Rääkisin parimate naabritega juttu: Mihkel, Märt ja Mario. Mikuga rääkisin kohe päris pikalt, üle poole tunni. Sain seda teada, et ta vahetab veel mõned asjad ära ja paneb paari kuu pärast auto müüki. Tõesti, mul on väga suur tahtmine omada oma autot. Missiis, et ma 16 olen, see pole ju mingi takistus. Kujutan ette tunnet, et ma tean et mul on OMA auto ja OMA nimel. Hinnaks paneb midagi sinna 27 kilo kanti, loodan, et saab tingida 20 peale. Selleks on mul aga mõned tonnid veel kuskilt saada. MA TÕESTI TAHAN SEDA PUŠKAT!
Pärast tulid siis uuesti Käbi ja Kristo, käisime Selvus õllede järel. Seejärel kütsime Videvikku. Nemad tegid vessu, mul polnud absull tahtmist. Vaatasime Reporterit, naersime ja siis nad lahkusid.
Nüüd igavlengi üksi kodus.
Vb sordin veits pilte ja panen midagi siia üles, lihtsalt nii kuradi igav on.
Pean ära mainima, et Getter andis mulle oma msni :)))