"Vahet ei ole, las tuleb, mis tuleb."

Kirjutaks ka siia siis midagi.

Negatiivne asi :

Mata und venku.

Positiivsed asjad :

PINKS!

KOSS!

Eilne ja tänane ongi siiani vahepeal vist kõige huvitavamad päevad olnud, eelmine reede oli ja suht tiheda graafikuga. Eelmine neljapäev kah tegelt.

Neljapäeval mõtlesin siis, et teeks väikese üllatuse ja läheks trenni, nii tegingi, ilma kellegile ette ütlemata. Keegi nagu ei oodanud mind, polnud valmis. Luud ja kondid tunduvad juba korras olevat. Alguses mängisin Taivoga, pärast Mikuga. Juba soojendus võttis higi lahti, kohe näha, et pole ammu midagi sportlikku teinud.

Reedel läksin peale kooli korraks koju, sealt Preesi vanaisa-vanaema juurde. Seal sõin kõhu täis, ajasin juttu ning panin edasi juuksurisse. Peale juuksurit panin kohe padavai Suurhalli. Kalevi ja Šiauliai mäng oli ju. Hilinesin juuksuri tõttu pea pool tundi. Õnneks ikka enamus mängu nägin ära. Kalev võitis siis päris normaalse eduga, fännidest lisan millalgi pilte ka siia. Viimane veerandaeg oli super!

Aga eile siis. Tunde oli mitte vähem ega rohkem kui 9. Poole viieni koolis, mulle väga meeldib.

Iroonia muidugi.

Siis pisut kodus, poole tunni pärast liikusin kossule. Kalev alustas vingelt, paari minutiga tehti põhimõtteliselt mäng ära. Seis oli seal vahepeal 19-4. Need emotsioonid on ikka räiged, mis sealt saab. Üle käte kolmesed, Duningani mega dunk ja muu. Päev lõppes matemaatika õppimisega, emaga. See matemaatika on lihtsalt nii mõtetu, et ma ei jõua ära imestada.

Täna oli kohe päris raske voodist tõusta, jäin mingi paar mintsa hiljaks. Rohkem see veerand hilineda ega puududa ei tohi, muidu on käskkiri.

Arvuti tunnis mängisime XBOX360-ga see oli megavinge. Võttis päris võhmale, kõik käis enda liigutamisega.

Kehka oli puhas mõnu, nagu ka eelmised 2 kehalist. Mängisime jälle kossu, seekord pigem loopisime peale ja mängisime seitset ja viite ja kahtekendühte. Võitsin kõik pelad. Visketabavus on küll ulmeheaks läinud : 3-sed umbes 60%, 2-sed ka seal 60% juures kuskil ja vabakaid panin umbes 80%, vahepeal panin 10-st 9 sisse janii, kolmesed olid vahepeal 4-st 3 ja 8-st 5 :D Arve kui palju.

Thankgod, et täna riigikaitset polnud. Eelmine riigikaitse tund õppisime esmaabi, sama jutt, mis autokoolis.

2 tundi kodus lebotamist, siis trenni. See kujunes täielikuks naudinguks. Käts on tõbine, aga tal olid lahedad roosad ugg-id :D Alguses mängisime Kadiga soojaks, siis läksid setid lahti. Alguses ei tulnud mäng väga hästi, aga mida edasi, seda paremaks läks. Teisiga setid olid ikka ülihead, 3 korda võitsin napilt (H). Viimane sett Kadiga oli ka ikka räige, pikad punktid ja muu kõva. Kaotasin lõpuks siiski napilt. Peale trenni tegime vabatahtlikult füüsilist, ma juba teist trenni järjest :D

Aga aitab kah lobast, mingipäev lükkan pilte ka.

Laupäeval lähen vb Tartusse.

Miks kõik laulusõnad ütlevad, et elu on kõigi enda oma asi, ent tegelikult see nii ei ole?

MINU ELU, TEEN MIS TAHAN!

Vahel mõtlen tõesti, et võiks ju hakata täiega trenni tegema ja ainult pinksile keskenduda.

DK

See 70 pealt maailmatasemel drift oli kuradi metsik! Selline tunne nagu oleks filmis olnud ja see kõik arvutiga tehtud.

ADREKAAAAS!

Nüüdsest õige fänn!

Oi, vahepeal on jubepalju toimunud.

Päev peale seda eelmist põhjalikumat postitust sai õhtul poodi mindud. Esmalt Haabersti Rimisse, mille parkimisplatsil sai esimesed ema poolt lubatud kässaritiirud tehtud. Siis panime kohe Roccasse edasi. Seal platsi peal oli ruumi rohkem ja sai ka julgemalt pulli tehtud. Käisime seal ära, siis teadsin, et Forelli tänaval on Stokkeri plats sellel ajal alati tühi. Mitu aastat juba talvel mõelnud, et kui ma load saan, siis siia ma ka esimese lumega tulen. Nii saigi. Kõigepealt lasi seal üks ameerika kastikas seal mõnuga, ta läks päris kiirelt minema. Siis tuli minu "tähetund" :D Sai seal ~10 minutit drifti harjutatud.

Kui ma veel koolis ei käinud siin eelmine nädal, siis käisin iga päev sõitmas. Ühel päeval tahtis auto vägisi hange ronida, Kristiine parkla juures. Keerasin, pidurdasin, auto läks otsejoones ohutussaare ja lumekuhja poole, õnneks lõppes kõik õnnelikult.

Järgmine tähtsam asi, millest rääkima peaks on siis comeback kooli. Muidugi oli kõiki üle paari nädala tore näha. Metsik kus meil ikka nalja saab, täielik huumor on see :D

Ahjah, esmaspäeval käisin niite välja võtmas. Kohtasin vana sõpra ka, Toivot, kes minuga samas palatis oli. Peale pooleteisttunnist ootamist sain siis niidid välja, verd tuli väga vähe. Öeldi, et üks niit oli suht sügavale kasvanud, see oli ka kõige valusam hetk, kui seda välja õngitseti.

Täna oli meil siis gümnaasiumiga teatripäev. Esimene tund toimus ainult, see oli ka lebo. Siis Salmesse ühte keerulise nimega etendust vaatama. Seal nägin Teisit ka, tervitused :D! Saime "omadega" päris VIP kohad, teisel rõdul, 1. rida. Ise see värk oli inglise keeles, mõnes kohas mõtlesin küll, what the hell are they talking about?

Sealt tulime tulema, estasse läks vist mingi 5 inimest, teised arvasid, et jääb ära või lihtsalt ei viitsinud minna.

Tulin koju, vaatasin mailboksi, olin Tõnult kirja saanud. Tellisin siis eelmine nädal fännisärgi ära, eile küsisin, et kas on lootust täna kätte saada. Sain vastuse, et jah, saad täna kätte.

Läksin siis umbes kella 6-ks Suurhalli. Piletiga joppas, sooduspilet oli 75.-, aga seal ees 2 tüüpi pakkusid kutset osta 50 krooniga. Võtsin siis ära ja 25 eeku jäi kulutamata.

Läksin sisse, fännileti juurde. Küsisin, et siin peaks siis minu nimega särk olema. Küsiti mis nimi, ütlesin Varmo ja öeldi, et on täitsa olemas. Maksis see siis 475.-.

Mäng ise oli päris hüva, kuid jälle ei osatud viimast minutit mängida. Tuli vastu võtta jälle napp 5-punktiline kaotus.

Pärast koju sõitsin Tõnuga koos, tahtis mind kangesti Riiga kaasa kutsuda. Seal on laupäeval Riia VEF-iga mäng. Ei viitsi minna, tegelikult ma pole ühelgi välismängul käinud. Plaanid tehtud juba laupäevaks.

Homme on reede!

Ilmad on parimad!

Auto peal siis 20-25cm lund, vasakut esimest ratast pole näha :D

Pall ei pidanud peale jääma, aga toas hakkavad puud ja lehed võimust võtma.

Talverõõõõõmud.

Muideks homme saab 1 aasta blogitamise algusest :)

Magusat und.

HDR

Proovisin HDR pildi teha, esimeseks korraks käib küll :)

Aastake möödas..

Täna, aasta tagasi.

Juhtus see, mis muutis mu elu, vähemalt sel aastal.

Igatahes. Paranemine on läinud päris kiirelt.

Kodus õppida ma jälle absoluutselt ei taha, ei ole seda tunnet kohe. Kooli lähen teisipäeval.

Üritan siin suht lühidalt kokku võtta.

Täna käisin esimest korda lumega sõitmas.

Algas kõik auto lumest väljakaevamisega, see võttis nii 15-20 minutit. Lumekiht oli ka ~20 cm. Seejärel rahulikult tiirule. Kõigepealt postkontorisse, sealt Krissusse. Taksopargi ristmikul läks korra auto päris otse. Kohalt minema saamisega on ka probleeme. Nii vahva tegelikult, palju huvitavam sõita kui muidu :D

Viimased 2 kurvi kodujuures võtsin kergelt kässariga. Ema pistis kõrval muidugi karjuma. No ohtu ma kedagi ega midagi ei seadnud, milles probleem ma aru ei saa.

Oi kuidas ma ootan talve, mis tuleb 2 aasta pärast. Loodetavasti on selleks ajaks load käes. Talveks peaks soetama midagi, tagaveolise Sierra või mõne odava nelikveolise Audi.

Lihtsalt nii kadedaks lähen siin kodus, kuidas loen streetrace.org-i leheküljelt, kuidas enamus käivad õhtuti ja öösel mööda linna ringi libisemas.

Opp ja absull kõik muu sellega kaasnev.

Rõõm on teid tervitada üle pika aja.

Tere.

Hakkan kohe asjaga pihta, mis ma sellest tühjast-tähjast ikka jutustan.

Oli 16. novembri varahommik, aasta siis oli kaks tuhat ja kümme. Hämmastaval kombel sain ka üles kohe esimese äratuse peale, miks? Minek oli ju opile, muidugi oli närv ikka sees. Buss pidi tulema 7.13, siiamaani on see kellaaeg veel meeles. Kell pool 8 pidin juba haiglas olema, pärale jõudsime umbes 7.29. Andsin oma üleriided kuskile ära, endal polnud õrna aimugi kuhu.

Seejärel sõitsin ühe onkli ja ühe tädiga liftiga 7. korrusele. Kõik tuli tuttav ette, kõik oli sama: eesruum, palatid ja õed. Need mõnusad voodid ka muidugi.

Ootasin seal umbes pool tundi, mul oli tunne, et mind on täiesti unustatud. Opp pidi ju algama 8.15 või midagi taolist. Pisut peale 8-t kutsuti mind sinna laua juurde, täitsin 2 ankeeti ära, millest ühe ma olin korra enne juba täitnud.

Sain siis oma voodisse, pandi opisärk selga. Natukese aja pärast tuli üks mind opereeriv arst, mõõtis vererõhku ja küsis mõningad küsimused. Ütles, et kella kümne paiku saab opituppa ja seejärel ta lahkus.

Kuna midagi teha polnud, siis jäin magama. Paningi kohe kümneni välja kuni tuli üks õde ja mind üles ajas. Paneb imestama, et enne oppi magasin kohe niimoodi. Sõidutati mind siis kuskile A3 korrusele, kus olidki ainult opitoad, ärkamistoad ja muud toad. Ronisin opialusele ümber, siis lükati mind minu opituppa. Seal oli väga huvitav. Kuna eelmine kord ma maast ega ilmast aru ei saanud, kui opile viidi, siis seekord oli aega ja mõistust laialt. Eelmine kord olin veel haigla vanas osas, ka operatsioon toimus kuskil vanas veneaegses ruumis, liftidest ma ei räägigi. Seekord oli asi risti-vastupidi.

Toa nurgas oli kaamera, kust mind keegi jälgis. Pea kohal oli mul 3 suurt ja laia prošektorit. Igaühes oli 252 led-pirni. No mis teha, kui enne oppi igav oli, lugesin siis pirnid kokku :D

Siis avastati, et mul on rangluus ka plaat, palju poleks puudunud, et see mul sisse oleks jäänud. Enne toimingut üks vene tädike vaatas seal mingeid pabereid ja siis kostis: STOTA KAKOE?! Või midagi muud sarnast. Siis tõmmati suur telekas lähemale, võeti välja siis kuidagi see õla pilt, kus mul 2 plaati näha oli. See oli operatsionistidele spikriks natuke. Okei, jutt läheb segaseks.

Järgmisena pani see sama vene tädike mulle kanüüli sisse, esimene kord kuidagi valesti, ei saanud veenile pihta vist. Vandus natuke, võttis välja ja pani uude kohta. Nüüd mul selle vale koha peal korralik sinikas.

Seejärel läks möll lahti: tuli narkoosiarst, kes ütles, et kohe läheb uimaseks ning sa jääd magama.

Järgmine hetk, mida ma üldse tundsin, oli ärkamistoas. Mul tekkisid üle keha krambid, mu ümber hakkasid kõiksugu inimesed siiberdama nagu mesilased pesa ümber. Pandi hapnikumask pähe ja öeldi, et hinga rahulikult. Siis vajusin taas sügavasse unne..

Ärkasin lõuna paiku, opp kestis kõigest umbes 1.5 tundi. Haigla toidule ütlesin kohe ei, kuid ikka see pandi mulle sinna. Kogu selle pooleteist päeva jooksul sõin ma haiglatoidust 2 lusikatäit kohupiima kisselliga. Ema tuli vaatama mind, tõi ühe kolmnurkvõileiva. Sõin selle muidugi kohe kõik korraga ära ja 5 minuti pärast oli see sama võileib mu ees kausis, välja oksendatuna muidugi. Lisandunud oli vaid paar lonksu tikrivett.

Rohkem ma enne õhtut ei söönud, ka siis ütlesin haiglatoidule kindla EI ja sõin ära oma kohukese, rohkem ma tol päeval ei söönud.

Magamine tuli välja nagu eelmiselgi korral peale oppi. Umbes 2 tunni kaupa.

Hommikul ärkasin kell 6, pidime kraadima ja uni läks kah peale seda ära. Passisin tunnikese üleval ja jäin taaskord magama. Kella 8 paiku toodi hommikusöök, ka siis suutsin kurja näoga tädikesele külmalt EI öelda. Närisin õuna ära vahelduseks, see jäi mulle õnneks sisse. Varsti tulid arstid mind vaatama, Lugovskoi, kes mind opereeris seekord ja ka eelmine küsis oma karmil häälel jälle samamoodi nagu ta seda aasta tagasi tegi: NOH, KUIDAS ON? Ma kohe kardan seda häält. Näitasin talle, kuidas käsi tõuseb ja varbad liiguvad. Ütles et kas täna koju? Koju, muidugi koju. Poleks arvanudki, et ma nii kiirelt välja saan, olin arvestanud, et ühe päeva olen ikka veel sees. Seejärel tuli ema, samal ajal koos õega, kes tuli mul plaastreid vahetama. Õe nimi oli Karin, kes ka eelmine aasta oli, intensiivpalatis hoolitses ka tema minu eest.

Aga plaastrite vahetus... tegi kuradi põrguvalu. Kõigepealt see vanade eemaldamine. Ka see oli juba oigamapanev kuna see liim oli räigelt kõvasti kinni jäänud. Õde ise ka oigas koos minuga kaasa :D Siis võttis ta muudkui vatti ja tõmbas üle haava. AAH, SEE OLI VALUS. Tõesti valus. Mina juba tean, mida tähendab valu.

Siis vaikselt riidesse ja minema. Liftis tuli peale üks täiesti idiootne mutt, kes ütles ja korrustas ühte asja kogu lifti sõidu tee. Ütles, et ärge mängige, te jääte eluks ajaks siia. Ta korrustas seda muudkui uuesti ja uuesti. Ma ütlesin talle lõpuks, et ah kurat mine Paldiski maanteele ja astusin liftist välja.

Siis tellis ema takso järgi, takso tuli pm haigla ukse ette :D Ilus 5. seeria bemm, nahksisuga, mõnuus. Taksojuht ka naeris, kuidas kõik tädikesed taksole tormi jooksid. Ja siis tuli Varmo ja istus koos karguga esiistmele ja sõitis minema.

Viimastel päevadel on nüüd aina paremaks läinud.

Kuigi iga päev sama moodi: lõunani uinak, sööma, pikali, netti, sööma, lebotama, telku ette ja magama. Ja nii päevast päeva :D

Eile oli juba asjalikum päev. Karku kordagi ei kasutanud, saagisin lauaplaadi pooleks, puurisin auke, kruvisin kruve ja muud.

Täna sai siis lõpuks autoga ka väike ring tehtud. Kannatab sõita küll, kuigi selline tunne, et pole aasta otsa sõitnud. Sai jälle ehituspoes käidud, Selveris ja siis koju.

Sain ka 1. korda elus autot lumest puhastada, millega ma kohe sõitma lähen. Mõnus tunne.

Aitab kah nüüd lõpuks, see nädal tahaks kooli saada. Õnneks pole nad seal midagi eriti teinud.

Opile minek.

8 tunni ja 50 minuti pärast algab mu opp.

Siiani klõpsutades parim pilt.

Imelik on trenni minna teadmisega, et see jääb viimaseks korraks. Õnneks küll vaid loodetavasti paar nädalat vahe.

Sain uue sõbra :)

Tema nimi on Fujifilm Finepix S2800HD.

Tal on 3 jalga, vahel.

Ehk ma käisin siis täna kaameral järel. Pole ammu ühegi ostuga nii rahul olnud. Kaasa sain siis koti, pakuks, et see plekib 500 ringis, nahast ka veel :O + siis veel 4gigane mälukaart. Peale trenni läksin ja ostsin väikse statiivi ka ära kohe.

Sellel muidu suur 3 tolline ekraan ka.

Megapiksleid on ka hoopis 14, mitte 12.1 :)

Tervist, üle pika aja.

NONIINONIINONIIII! Jou rahvas :D

Polegi siia üliammu midagi kirjutanud, midagi korralikku.

Kirjutan siia nüüd eelmise postituse "kavapunktide" järgi.

1. Oli 23. oktoobri tume ning pime sügisõhtu. Olin Preesis, vanade naabrite juures. Järsku helistab kõrvalmajast Annika, kes ütleb, et autole sõideti sisse. Lendasime siis välja kohe ja no. Korralik mõlk ja pisut värvi ka maas. Täideti siis kindlustuspaberid ära ja kõik läksid soojadesse kodudesse tagasi. Saun oli too õhtu väga mõnus, hiljem proovisin midagi uut - õuna-ja virsikuõlut, virsikuoma oli parem. Mõlemad head tegelikult.

2. Päev hiljem saime mulle tuppa uued kardinad üles, millest siin ka pilt üleval on. Eriti vinged, kui ütled mulle: mine metsa, siis on lähedal minna vähemalt.

3. Kool hakkas, tunniplaan on muutunud. Kui varem oli 3 päeva nädalas teiseks tunniks, siis nüüd vaid 1. Õnneks on see reede, mil ongi ainult 5 tundi. Üks uus tund tuli, mida on nädalas kaks, majandus. Tundub enamvähem, kuid samas võib tunnis magama jääda.

4. Vähem kui nädala pärast lähen opile. Ma ei karda. Mõtlen pidevalt, mis peale seda on - kas ma saan kohe kõndida või tripin jälle natuke karkudega ringi. Selles olen kindel, et peale esmaspäeva järgmisel nädalal kooli ei lähe.

5. Vannitoa põrand on peaaegu valmis. 5 kotti betooni maha valatud, põrandaküte paigas ja plaadid peal, nüüd vaid vuugivahed vaja täita.

6. Paar päeva oli korralik valu paremal pool ühe hamba juures. Korra enne on igemepõletik olnud, meenutas seekord ka seda. Õnneks see nüüd möödas.

7. Laupäeval olid võistlused, võistkondlikud. Panime asja kinni, Timo ja Mikuga. Võitsime kõiki meeskondi 3:0. Karikas klubile, endale jälle seljakotid, Dumle shoks ja Cappy.

Ka pühapäeval olid võistlused, seekord individuaalsed. Jäin kõige hullemale kohale, 4-ks. Kaotasin 2 korda Kaspar Kasemetsale, keda ma päev enne võitsin 3:0. 3. koha mängus käis korralik andmine, kaotasin 2:3, viimane sett 11:9 :S

Shit happens.

8. Ärkasin üks päev, tõmbasin kogemata huule vastu lauda katki. No okei, panin äratuskella kinni ja magasin edasi. Järgmise helisemise ajal juhtus sama asi! Suht haige :D Pidin seda siin mainima. See läheb teema alla, millest ma just kirjandit kirjutasin: noori varitsevad ohud. Laud võib ka hommikul saatuslikuks saada (6).

9. Räige väsimus on tõesti viimasel ajal olnud, ainult magaks. Vahest tulen koolist, jõuan tunnikese kodus sliipi peksta ja lähen trenni.

10. Eelmine kolmapäev tegin pattu. Magasin tunnis, kunstiajaloos! Kuidas nii saab Varmo? See on mu lemmiktund ja ma magan. Õnneks küll vaid paar minutit. No oli mõnus pime ja väsimus sees, tuli tukk peale.

11. Trennid on megad, Juhan käib ka nüüd jälle. Vähemalt on viimase aastaga päris korralik areng toimunud. Eks muidugi sellest, et järjest tugevamad inimesed on meil trennis hakanud käima.

12. Eile tellisin kaamera ära, lõpuks ometi. Homme lähen siis järgi sellele. Valik langes ühele Fujifilmile, hind 3290.-, piksleid oli vist 12.1, zoom 18x, HD video ja muu hea. Muideks koti ja 4GB mälukaardi saan kauba peale, peale seda lähen ostan Fotoluksist ühe väiksema statiivi ka ära. Peale kooli tulen siis kiirelt koju ja lähen sinna kontorisse, see Pärnu maantee 105, mu kodust umb 15 mintsa jalutada.

13. Ma olen uue elukohaga lihtsalt niivõrd rahul. Pole naabreid, kes oma nina igale poole topiks. Kõik on palju rahulikum. Eile käisin kossu vaatamas, Kalev spordihallis, sinna oli täpselt 20 minutit jalutada. Kesklinn on ikka megalähedal. Vabakale ~10 minti, Viru juurde ~15, Olümpia hotellini ka ~15.

Aitab küll nendest punktidest. Nagu juba ütlesin, siis eile käisin kossu vaatamas, sealt saab alati ikka räige emotsiooni. Kalev läks vahepeal 17-punniga ette, siis jõudsid vastased viigini. Siis hakkasid keskmängijad möllama. Uus must, kes üleeile Tallinnasse jõudis tegi ikka 1. mängu kohta väga korraliku mängu. Pani rahva rõkkama päris korralikult paar korda - surus 2 korda palli pealt sisse, 2 kulpi olid ka ülihead ja just sellistel hetkedel. Igatahes Kalev võitis 11-ga.

Klassikaaslaseid ma ei jõua ikka ära kiita. See on metsik, kuidas ikka nalja saab. Ja nii päevast päeva, super! Poleks teid, siis poleks mõtet ka koolis käia. Aitäh teile.

Kirjutan nagu juba gümnaasium oleks läbi saanud :D

Paraleelist ilma ühe musita ma ka enam hakkama ei saaks :)

Tänane trenn oli ka ülim, üks parimaid läbi aegade. Rahvast oli vähe, 10 ainult. Alguses mängisin Kätsiga soojaks ja siis läks laudadevaheline lahti. Panin Kätlinile kohe 12-10, siis Henrile 11-8 ja võitja lauas Mikule ja teistele nii kaua kuni Kätlin sinna jõudis, siis hakkasin kotti saama, aga ainult temalt. Teisel laual tuli vastaseks kogu aeg Mikk, kellele ma 6 korda ära panin :D Vahepeal need punktid olid ikka ulmelised, ma olin eriti emotsioonaalne. Mis teha, kui sellised punktid ja kobinad tulevad :D

Elu üks parim trenn!

Homme teiseks kooli, enne seda tuleb auto remonti ära viia.

Aitab küll nüüd sellest jutust :D

Tänu blogile jäi mu uneaeg jälle loodetust tunni võrra lühemaks. Ise te koguaeg küsite, et millal sa lõpuks blogistad. Aga olgu,

ilusaid unenägusiiiid!

Manšud, Virgiiniad, Mardid.

Its moi life.

Mul tõesti lihtsalt ei ole viitsimist siia kirjutada. Kirjutan siia enda jaoks üles, millest ma juttu peaks tegema.

1. Autole tagurdati sisse

2. Sain uued kardinad.

3. Kool hakkas jälle, kopp juba ees.

4. 2 nädala pärast järgmine "vaheaeg" ehk opile minek.

5. Vannitoa põrandale olen valanud 125 kilo betooni ja ikka pole valmis.

6. Mul on jälle mingi igemepõletiku taoline asi.

7. Laupäeval on viimased võistlused enne oppi.

8. Ma lõin ühel hommikul 2 korda moka vastu lauda katki, ärgates.

9. Mul on metsik väsimus ja ma magan igal võimalusel.

10. Ma magasin esimest korda tunnis, eile.

11. Trennid on ikka ülimõnusad.

Looduslapse tuba :)

Jälle üks õnnetus...

Juhtus väike õnnetus. Üks tagurdas sisse, tunnistas oma süüd ka. Eks näis mis edasi saab, kõik paberid on täidetud. Loodame, et läheb lihtsalt.

Homme räägin pikemalt.

Vannitoa põranda algus.

Täna võtsin asja ette. Hakkasin tegelema vannitoa põrandaga. Asi läheb alguse plaanist korralikult hullemaks kui arvata oli :D

Kõik piltidel on täna tehtud.

ALGUSES!

Siis, kui tõstsin pesumasina eest ära.

Pool plaatide äravõtmist valmis.

Lõikasin toru ka ära, seda polnud vaja enam.

Rebaste pidu, võistlused ja riigikaitse väljasõit.

Nii, jälle nädalake eelmisest postitusest möödas.

Eelmisest nädalast ei mäleta eriti, midagi tähtsat polnud. Neljapäeval oli riigikaitse üle paari nädala ja reedel mitu loengut.

Reede õhtu oli siis rebaste pidu. Trammis nägin enne veel Reneed. Pidu hakkas kell 8, ma jõudsin 9 sinna, rahvast oli vähe sel ajal. Vaikselt imbus juurde ja millalgi läks möll lahti ka. Lõin ise ka kõvasti tantsu, päris läbi võttis kohe :D Siis ütleks siin veel, et anna andeks Marta, ma lihtsalt ei suutnud :D Peab mainima, et muusika oli lihtsalt 5+, Markuse ja Greggi live oli ka üpris normaalne. Mingi poole 2 aeg liikusime Rissu ja Rassiga ära sealt, lumi oli maaas too päev, õhtu oli eriti mõnus. Maa oli korralikult valge, lund tuli juurde ja autod libisesid lihtsalt mööda teid, üks bemm lasi eriti mõnusalt, räigelt kadedaks ajas. Ahjaa, eelmine nädal vaatasime eesti keele tundides filmi "Mina olin siin", mingi 15 minti on veel lõpust nägemata. Hea film, isegi väga.

Koju jõudsin siis veits enne poolt kolme. Enne käisin veel Statis öisel hotdogil ja nesteal.

Ja siis kukkus Kristiine ees kaevu! Sõiduteel oli see tavaline äravoolukaev, kõndisin sõidutee ääres, seal olid veel mingid plaadid, järsku kadus põhi alt ära :D Kukkusin jalaga sisse, koss jäi kuskile maa alla kinni. Pärast oli kõik lund ja lehti koss täis.

Magama sain peale poolt 4, äratuseni oli aega 3 tundi. Takso tuli kell 7, kütsin Ülemiste juurde. Sealt edasi Suure-Jaani võistlustele. Oma mängudega jäin enamvähem rahule, kuid võistkonnana absoluutselt mitte. Kaotasime 5-st mängust 4. Ise mängisin 7 mängu, võitsin 4. Kõige hullem asi oli tagasitulek, see lihtsalt venis ja venis. Tulema saime lõpuks pool 10. Kuskilt toidutarest läbi, sealt saime megaodavalt megasuured burgerid. 35 eegu eest pole vist elu sees kõhtu nii täis saanud. Kell pool 12 jõudsime Ülemiste ette, Tõnu tuli meile järgi. Peaaegu pool tunnikest olime kasiino eesruumis soojas kuna väljas oli lihtsalt mega brrbrr.

Magama sai too õhtu jälle peale ühte. Äratuseni jäi umbes 6 tundi.

Siis oli minek Kõrvemaale, riigikaitse tunniga seoses. Kooli juurde jõudes nägin siis seda bussi, millega lähme. See oli 1963. aasta Volvo buss, mis on meie kooli direkori, Tõnu oma (Ülemiste juurde tuli teine Tõnu vastu :D). See oli ta enda restaureeritud.

Esimene peatus oli Kreutzwaldi majamuuseum. Nägime siis selle koha ka ära, mis 25-kroonise peal on. Edasi läksime Kautlasse, kus toimub iga-aastane Erna retk ning seal toimus ka põhiline metsavendlus. Hüppasime jälle bussi, põrutasime edasi lõunale. Erki üllatas meid kohe muidugi lusikate tegemisega. Igale grupile 2 pussnuga kaasa ja metsa puuokstest lusikaid nikerdama. Igaühel tuli see erinev, kuid samas põhimõtteliselt sama. Nii imelik oli seda topsikartuliputru sellega segada ja süüa. Vett keetsime muidugi lõkke pääl. Siis sõime veel sama topsi seest nuudleid ning siis algas matk - 7.5 kilomeetrit läbi rabade ja soode. Läbi laugaste ja mudamülgaste. Arvasin juba, et see laudtee on kehv tee kuna ka seal olid lauad mõnes kohas vee all. Tegelikult ei saanud ümber üldse vaadata, sest pidi jälgima teed. Kui korraks tagasi vaatasid, siis oli kohe tasakaalukaotus. Kõrvale eriti kukkuda ei tahtnud.

Järsku kadusid kõik lauad vee alla, umbes 20-30cm sügavusele. Liikusime edasi umbes kilt tunnis. Õnneks läks kõik ilma kadudeta, mõned korrad olid vist kõik peaaegu ümber kukkumas. Lõpuks sai see umbes poolekilomeetrine lõik läbi, kõik ohkasid kergendatult. Edasi tuli veel pikalt laudteid ja ooside peal kõndimist. Siis tuli kõige karmim tee osa. Polnud laudu, kõikjal vaid vesi. Seal tuli ka enamustel vesi üle kummiku ääre, sealhulgas ka minul. Üldse oli vähe neid, kel jalad kuivaks jäid. Lihtsalt astusid ja vajusid.

Järgmiseks peatuspaigaks oli üks vana ait, mida on need sõjaväelased korrastanud, kes koos meiega olid. Jõime jälle nendest samadest topsidest teed, millest ma kartuliputru ja nuudleid sõime. Seal said mõned omale uued hüüdnimed: Mart, Virgin, Raimont.

Selle aja jooksul mil me seal olime, oli läinud kottpimedaks ning jätkasime oma teekonda. Minna oli veel 2 kilti. Kui Tigu läks Kadri-Liisile appi, jäi ta ise kinni. Kummik jäi mutta kinni ja ta ise astus kummiku voodriga ka sinna mudasuppi (6). Lõpuks jõudsime siis pärale, sõime hernesuppi, mida ma tavaliselt küll ei söö, kuid siis ikka natuke seda sisse läks kuna kõht oli ikkagi tühi ju. Õhtul sai veel sauna. Peale sauna hakkasime kaarte mängima, valetamist. Peale 4 tunnist mängimist läksime magama, kell oli pool 4. Äratus oli jälle kell 7. Ehk siis taaskord 3 ja pool tundi magamist. Üks keedetud muna kõhtu ja minek. Saime veel sauna koristamise eest õpetajalt plusspunkte, kuigi me ei teinud seda, vaid lihtsalt lebotasime seal sauna eesruumis :D Tagasiteel magasid paljud, ka mina, kes liikuvates asjades eriti magada ei suuda.

Peale Tallinnasse tagasijõudmist läksime Erikuga Kristiinesse, et midagi korralikku hambaalla saada. 1 mesikäpa shoks, ühed praetud pelmeenid ja 1 Largo multinektar. Siis koju, vaatasin veel ühte filmi, jäin filmi ajal magama. Hakkasin veel Martaga rääkima, ütlesin pika jouuuu ja paari sekundi pärast jäin tukkuma. Tukkusin kohe üle 3 tunni veits :D

Õhtul käisime veel autoga Preesis, tõin ratta siia.

Aitab kah sellest pikast jutust kuna kõik kibelevad lugema seda. Paljud juba öelnud, et muljeta.

3 öö jooksul magasin siis kokku umbes 13 tundi, karm.

Aga rahvas, vaheaeg on käes! See matk oli päris huvitav kogemus tegelikult.

Laupäeva feil oli see, et ma helistasin Marta-Liisa asemel Maria-Liisale. Mis teha kui silmad ei võta :D

Muideks ma tõbine nüüd, kurk veits valus, köha und nohu.

Aga ma lähen magama, headööd.

Rakata

Räige uni on, magasin õhtul kella 6-st seitsmeni.

Arvasin, et hinnete seis on palju hullem.

Ainult mata 2.

3 kolme, 4 nelja ja 2 viite siiani keskmiste järgi.

Avastasin enda jaoks oma uue lemmikmahla - Largo multinektar. Üüüberhea, mahla ka üle 50% ja eriti mõnus pehme maitse jääb suhu.

Täna oli jälle gümnaasiumi kossumäng ka, seekord sain isegi võimsad 2 minutit mängida, 1 viske saatsin teele, sisse see ei läinud.

Sinna Rocca kooli jõudmine oli omaette ooper.

Homme tahaks hommikuse bussi peale jõuda.

Merry Christmas.

Üldse pole viitsimist olnud blogida.

Ma lihtsalt pean ütlema, et ma sõitsin see nädal 2 korda linnas üksinda.

Sain pinksireketile uued kummid.

Elasin 3 päeva Preesis jälle.

Leidsin omale uue kaamera, mida ma väga ootan, et lattu tuleks.

Eile läksime ja täna tulime Rissu maale/maalt.

Talv on kätte jõudnud.

Esimene asi on siis neist kõige tähtsam ja sellest ma kõigepealt ka juttu teen.

Oli teisipäeva õhtu. Läksin trennist Videvikku, jälgisin kossu lõpuni (Kalev võitis) ja panin asjad kokku. Alguses arvasin, et võtan spordikoti ja lähen bussiga. Asju oli vaja mitmeks päevaks ja tuli seljakott ja spordikott. Nendega poleks ma bussipeatusenigi jõudnud. Helistasin emale, kas võin autoga Preesi minna. Sõitsin peaaegu kildi üksi, siis võtsin ema peale, lasin ta Kristiine juures maha ja sealt sõitsin üksi Preesi. Deeeem, kui uhke on ka osa liiklusest olla, üksi autos olles. Sõles sõitsin rahulikult, Härjapeas vajutasin natuke. Imestan, et vanaisa ja vanaema ei kobisenud midagi. Mõlemad emaga arvasime, et emb-kumbki neist pahandab väga. Asi oli vastupidi.

Trennid olid see nädal päris head. Ülihea, tase on trennis täiega tõusnud. Sparringupartnerid on ka juba Eesti tipust. Teisipäeval jõudsid uued kummid kohale, kolmapäeval sain peale. Võib päris rahule jääda nendega. Kolmapäeval tegime peale trenni Kätliniga 10 setti. Leppisime kokku, et kui mina ei võida vähemalt kahte setti, siis rooman ma laua alt läbi. Kui võidan vähemalt 3, siis roomab tema. Võitsingi täpselt 3, laua alt pole ta siiamaani läbi roomanud :D

Kolmas "alateema" siis. Vahur ja Priit läksid natukeseks jälle Rootsi tööle, Annika ja Reet läksid neid vaatama. Ma pidin jääma siis loomaaeda valvama. Jah, just nimelt loomaaeda (Marta, sa oleks võinud oma kilpkonna ka tuua :D) ehk ma pidin kassi, koera ja kala eest hoolitsema. Sain hakkama. Mõnus on jälle ärgata peaaegu 7.40 ja 7.50 kodust ära minna nii, et kooli ei hiline. Märdiga rääkisin ka ükspäev, ta küsis, et kas ma kolisin tagasi :D

Kaamera on siis see: http://www.1a.ee/foto_video_tehnika/digitaal_foto_kaamerad/fujifilm_finepix_s2800hd/4506144/

Tundub olevat väga heade näitajatega korralik aparatura.

Eile õhtul siis 7 paiku tuli Kristo mulle oma uue Calibraga järgi. Sellel on nüüd sama mootor, mis Miku Astral. Ütlen ausalt, et kui mul oleks valida kas Kristo Calibra või Mihkli Astra vahel, siis poleks kahtlustki. Võtaks Miku Gsi kohe ära.

Igatahes ekslesime natuke maanteedel ja 8 paiku jõudsime pärale. Õhtu möödus mul vaikselt tiksudes, mõnel teisel veel. Magama saime peale viite. Hommikul krt Tiks hakkas kell 10 räuskama ja ajas teised ka üles :D Passisime kella poole üheni seal ja tulime Käbi, Kristo ja Teoga tagasi. Jõudsin koju, vaatasin, et Kalev võitis jälle. Tublid poisid. Läksin siis peaaegu kohe ise sõitma. Kõige enne Bauhausi, kust sai vannituppa plaadid ära ostetud. Koolivaheajal läheb siis selle tegemiseks. Sealt Stockmanni natuke, kus oli päääris kõva parklamaja saba. Lõpuks sain kohale, mingi pool tundi sai seal oldud vist ja siis ära tuldud kuna seal polnud midagi erilist. Sealt edasi Preesi. Nüüd koju, sai uut köögimasinat testitud, millest ma teile teine kord pikemalt räägin. Või noh, võib ka praegu rääkida kuna mul nagunii midagi targemat teha pole, kui siia kirjutada. Haistan praegu pikka postitust :D

Põhimõtteliselt on see nagu grill, selline 20x30 cm. See on ettepoole kaldu, ette käib vann, kuhu voolab õli, niiet toitume tervislikult. Need plaadid lähevad tulikuumaks ja siis läks liha 2 plaadi vahele. Nagu see võileivaröster vms no. Nüüd passingi tühja siin. Homme saan üle mingi kuu aja korralikult magada vist.

Peaaegu oleks unustanud rääkida, et ma sõitsin eile ka üksi. See tunne on nii imeline kuidagi. Õnneks on sellise auto roolis päris väike oht vahele ka jääda niiet.

Aitab kah vist tänaseks, põhimõtteliselt teile jälle terve nädal ette kantud. Kool ei ole siiamaani väga vastu hakanud, saaks nüüd mata kursusetöö ka positiivse hinde siis oleks kõik väga ok. Muidu on 1. kursuse peale automaatne suvetöö.

Kusjuures, ma sain eile vene keeles nelja! Ma olin tõsiselt õnnelik.

Inimesed, tundke asjadest rõõmu!

Ahjaaa, õues sajab ju lund :D Hommikul oli auto esi- ja tagaaken korraliku lume all.

Jaaaaaa, neljapäeval käisin ortopeedi juures. Opp siis 16. november.

Häääädööd!

Igasugu juhtumisi

No tervist.

Eriti ei viitsigi kirjutada midagi.

Eelmine teisipäev käisime lasteaias. Päris mõnus oli, kuigi iga päev küll ei suudaks neid pätakaid riidesse toppida. Vähemalt meil vedas, läksime Kristiga sõime. Teised, kes sõime läksid olid Mantšik ja Cämmu. Need, kes vanematesse läksid, neid aeti koguaeg taga ja taheti lennukit, kui õues olime. Kahjuks tädi Maret ei näinud, aga noh, teine kord.

Peale seda sooritasin siis sõidueksami. Kõigepealt olin platsi peal, 2 korda suri mäkketõusul välja. Mõtlesin, et ega ma siit edasi ei jõuagi. Saladuskatte all ma olin peaaegu täiesti kindel, et ma kukun läbi. Lihtsalt ei olnud endasse usku. Aga Sõpruse pst ja Ehitajate tee ring tuli superhästi välja, ARK-i eksaminaator ka kiitis. Pean siinkohal mainima, et ma sain vist parima eksaminaatori, keda tahta andis. Külgboks läks täiesti metsa, ise olin loll, pean siinkohal mainima. Siis paar kõnet ja sõnumit. Rahuloli oli lihtsalt üübersuur. Sain fotoautomaadis pilti ka teha, see salvestati kuskile andmebaasi ära.

Neljapäeval käisin kossu vaatamas. Arvake, kes hümni laulis? Getter Jaani :D Hiljem ta tantsis ka, nägi mind ka. Igatahes mäng oli võimas, hea emotsiooni sai. Eriti hea oleks olnud, kui viimasel sekil oleks vastane mööda visanud. Aga ei visanud ja Kalev sai ühe punniga kotti. 2 päeva pärast võitis Kalev kahe punktiga Rocki!

Laupäeval siis ka päris vara äratus ja võistlustele. Haibasse, esimest korda. Jube, kui saun see saal oli. Lõpuks oli 3 särki läbimärjad. 2 head võitu sain vähemalt. Mikk näitas elu mängu, jõudis kolmanda koha mängu.

Sealt otse Preesi, kus oli Ulvi aias grillihooajalõpetamine ning selle juurde kuulus ka üks korralik saun. Sai veel viimast korda sel aastal õiget grillliha. Saunas oli imelik alkovaba õlut juua, pidin kaine rool olema pärast. See ma ka olin.

Ema polnud just kõige kainem kõrval ja nii ma siis sõitsin. Koldes üks kiirendus, ratas all ringi käimas keerasin Ristikusse. Max kiirus 80 :D, ema ei saanud vist aru, et midagi valesti oleks. Ratas käis päris palju ringi ikka vahepeal ka, tulin 3 või 4 minutiga Preesist Videvikku, uus rekord :D

Täna hommikul siis Maardusse, jälle võistlused. Jõudsin paar mintsa enne algust kohale. Kohaks jäi täna 12, millega ma olen väga rahul. Juunioride klassi võitsin ära kah sellega. Selle eest sain massiivsed 100 kroonutškat :D

Pikk jutt, loll jutt.

Peaks nüüd magama minema.

Aga tegelikult on üks asi veel: plaanin siin uue kaamera ostu. Oma arvamuse võiks kommentaaridesse kirja panna.

1. : http://www.klick.ee/fotokaamerad/olympus-sp-600uz.html

2. : http://www.klick.ee/fotokaamerad/canon-powershot-sx120-is.html

Esimese plussid on zoom ja megapikslid, kindlasti ka see panoraamrežiim. Miinus on see, et tundub olevat väga vähe seadistamisvõimalusi ja režiime.

Teise disain mulle meeldib, mis pole küll oluline. Ekraan on ka suur ja 10 MP tundub ka normaalne olema. Seadistamisvõimalusi on palju. Siiani on Canoniga head kokkupuuted olnud.

Aitab kah tänaseks,

nägemist.

LOAD KÄES!

Nüüd võib need akna peale panna ja õppesõidumärgid prükkarisse visata :)

TEHTUD!

See tunne on lihtsalt fantastiline, mis mind valdab.

Eksam ise läks pisut üle kivide ja kändude, kuid sel pole vahet, peaasi et edukalt sooritatud!

Uhke on ringi käia teadmisega, et mul on juhiluba rahakoti vahel :D

Ma üldse ei viitsi kirjutada, ma olen lihtsalt nii õnnelik!

Pole ammu nii õnnelik olnud. Tagasiteel ARK-ist oli jälle see tobe naeratus kogu aeg näol :D

Homme sõidueksam

ÕPIN HAABERSTI RINGI!

Nii, täna käisin veel viimast korda enne sõidueksamit platsil ja ringidel. No eks näis, ma ei oska midagi arvata kohe. Tuleb nagu hästi välja ja nagu ei tule ka. Homme näis, mis värk siis tegelikult on.

HOIDKE KÕIK PÖIALT, AITÄH :)

Ei kujutaks ette, kui mul poleks sellist kohta nagu Ubakivi

Jea, maalt tagasi. See on tõeline nauding. Laupäeva hommikul asusime teele, autosse kotte pannes sain vasaku käe nukilt naha maha, liha vms paistis :D 2/3 sõidust oli jura, räige udu oli. (esimesed pildid siin all on juba õhtul tehtud). Kuid kui see udu kui noaga läbi oli lõigatud, siis oli täielik fantastika sõita. Suurepärane sügisilm, päike sillerdas, lehed langesid ning mina veeresin mööda maanteed. Selle loo ajal on see lihtsalt kirjeldamatult hea tunne : http://www.youtube.com/watch?v=3qLyuYk-W1Y&p=7B035EFFA90B1C24&playnext=1&index=32

Sai tööd tehtud, puude otsas õunu raputamas käidud, igast värki ühesõnaga.

Magasin 11 tundi, lõpuks ometi, üle mitme nädala sai magada. Oi kui mõnus on hommikul lühikeste pükste ja t-särgi väel õue minna, väljas vaid paar kraadi sooja. Polnud nagu üldse külm. Kui õhtul vetsu läksin, siis oli küll tunne, et mu kann jäätub sinna laua külge kinni, mis seal istumise all on. Peale hommikust omletti läksin kohe tööle. Vedasin need puupakud ära, mis eile ära sai saetud. Tõstsin neid igaühte käru peale, suuremad kaalusid üle 40 kilo, eks homme näis, kuda selg on.

Tagasisõit oli ka ülim. Jälle tuli raadiost see Laura lugu ning ilm oli taas super. Paremat ei oskakski tahta. Mõnusad lood raadiost tulemas, sügiselt soojendav päike, tühi maantee. Üks parimaid asju üldse.

Arvatavasti jäi see kahjuks selle aasta viimaseks Ubakivi käiguks, mul on kahju. Alles oli see, kui haiglas lebasin ja vaatasin Ubakivi pilti, et kui väga ma sinna tahaks. Muideks, seal käis töömees ka, tõmbas maja jälle sirgeks. Aeg oli oma töö teinud ja palgid omadelt kohtadelt ära ajanud, tõmbas maja selgroo Kosmodiskiga püsti :)

Aitab jutust kah, nautige pilte!

Udutriip

Leidsin metsast jälle midagi :D

Selle kompositsiooni tegin ise :)

Pildil on linnud ka, kui leiate.

Võimsad puud ikka

Need prussid võtame järgmine aasta ära, kui müürid jälle täis valatud.

Päris suured, oi kui rasked ka :D

Lõppu ka veel üks hea pilt, kui vanaisa ära väsis.